USA ohtude edetabel: Venemaa langes välja, Hiina on uus tulija, illustratiivne foto

USA ohtude edetabel: Venemaa langes välja, uus tulija on Hiina

115
(Uuendatud 11:08 28.12.2016)
Pärast valijameeste hääletust, mis Donald Trumpi valimise USA presidendiks lõplikult lukku lõi, sai Pentagon 20. jaanuaril 2017 presidendiametsisse astuvalt riigipealt tema riigikaitseliste eelistusi käsitleva märgukirja. Nüüd on sõjalisel ametkonnal kuu aega, et uute prioriteetidega kohaneda.

Rostislav Ištšenko, MIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Praktiliselt kõik vaatlejad on märkinud, et esmakordselt viimase viisaastaku jooksul ei mahtunud USA kaitseprioriteetide hulka Venemaa, mis juhtis USA ohtude edetabelit kahel viimasel Obama valitsemisaastal. Ameerika pistrikud jõudsid sel puhul juba isegi pettuda ja lubada, et Trumpil ei õnnestu niisama lihtsalt konfrontatsioonipoliitikast Moskvaga loobuda. Pentagoni, Senati ja Esindajatekoja vastuseis sellele saab olema enam kui tõsine. 

Arvan, et antud juhul ülehindavad nad opositsiooni vastutegevuse suutlikkust Trumpi kompromissipoliitikale Venemaaga. Kui Ameerika eliit poleks uskunud, et liberaalsete globalistide, kelle esindusnägu oli Hillary Clinton, poliitika on end ammendanud, siis poleks Trump presidendiks saanud.

Me ju nägime, kuidas radikaalsete globalistide grupp, mis koondus Sorosi ümber ja üritas Trumpi võimulepääsu takistada, marginaliseerus täielikult. Isegi see osa eliidist, kes panustas Clintoni võidule, ei toetanud radikaale. See aga tähendab, et USA poliitiline eliit nõustus välispoliitiliste prioriteetide muutmisega.

Seepärast põrkuvad Trumpi algatused loomulikult bürokraatliku vastupanuga, kuid see ei saa olema nii tugev, nagu pessimistid ennustavad.

Hiina suunal varitsevad ohud

Oht ähvardab hoopis teisest suunast. Viimastel aastatel on USA kaitsealaste prioriteetide hulka ühe peamise ohuna tõusnud Hiina. Koostoimes Trumpi poolt Hiina suunas juba välja öeldud majanduslike etteheidetega, samuti terava diplomaatilise žestiga (avaldus, et USA-l ei ole mingeid kohustusi "ühe Hiina" poliitika järgmiseks) tähendab see, et Trump on võtnu kursi konfrontatsioonile Hiinaga kõikides valdkondades.

On oodata Washingtoni ja Pekingi vahelist sõjalist vastasseisu nii Vaikse ookeani akvatooriumis tervikuna, kui Lõuna-Hiina meres eriti. Sealsete vastuolude pundar ei ole sugugi väiksem, kui Lähis-Idas ja olukord võib kujuneda plahvatusohtlikuks praktiliselt hetkega.

Seejuures on Venemaa huvitatud heade suhete säilitamisest praktiliselt kõikide konflikti osapooltega. Trumpi demonstratiivne valmisolek otsida kompromissi Moskvaga viib USA oponentide hulgast välja. 

Samal ajal on Hiina Venemaa liitlane. Kuigi vastastikused sõjalis-poliitilised kohustused ei ole eraldi lepinguga vormistatud, siis riigipeade avaldused ja konkreetne tegevus (eriti viimase kahe aasta kestel) on liitlassuhted faktiliselt kinnistanud.

Veelgi enam, Venemaad seob Hiinaga veel midagi enamat, kui pelk allkiri formaalsel paberil. Nagu teada, leidub lepingu ebasobivaks muutumisel alati võimalus selle täitmisest taganemiseks. Kuid mitte antud juhul. Kõikide Venemaa poliitiliste ja majanduslike projektide puhul Euraasias on lähtutud sellest, et lähematel aastakümnetel säilib Hiina planeedi ühe võimsa majandusjõuna.

Kui Hiina majandus peaks nüüd kokku varisema (aga Trumpi eesmärk see just ongi), siis lakkab ka Hiina ja Euroopa kaubavahetus ning koos sellega kuivavad kokku ka Venemaad läbivad kaubavood.

Hiina pealinn Peking
© Sputnik / Алексей Бабушкин

Trumpi plaan seisneb Ameerika majandusliku võimsuse taastamises tootmise tagasitoomisega Hiinast USA-sse, samuti nende riikide vahelise tasakaalustamata kaubavahetuse lõpetamises.

Jämedalt öeldes tahab Trump, et praegu hiinlaste poolt Hiina territooriumile viidud Ameerika ettevõtetes valmistavat toodangut, mida müüakse ameeriklastele ja eurooplastele, valmistaksid edaspidi ameeriklased Ameerikasse tagasi toodud tehastes. Ja et nad seda ka ise müüksid ja et ka maksud laekuksid Ameerika eelarvesse.

Pööre Itta

Pole raske aru saada, et kui nii lähebki, siis pole ameeriklastel enam midagi vaja vedada läbi Venemaa. Kaubavood Aasiasse hakkavad sel juhul kulgema üle Vaikse ookeani ja Euroopasse üle Atlandi. Ja vedama hakkavad neid kaupu mitte Venemaa laevad ja autod, vaid Ameerika kaubalaevad. Ei maksa kahelda, et kui Trumpil õnnestub USA kui maailma töökoja seisund taastada, siis saab USA olema mitte ainult kaubanduslike, vaid ka poliitiliste sidemete keskmes. 

Trumpi programmi võttiski Ameerika eliit nii soojalt vastu sellepärast, et globalistid, kes uskusid siiralt, et Venemaa on Hiinast nõrgem ja sellel suunal on edu saavutada lihtsam, eksisid. Selgus, et Washington võib küll koos Moskvaga tuumasõjas hukkuda, kuid Venemaad alistada ta ei suuda.

Trump tegi lihtsalt ettepaneku proovida nüüd edu saavutada Hiina suunal. Tema programm lähtub sellest, et Hiinat alistada saab olema lihtsam. Kuid nii nagu Venemaa hüpoteetiline langus oleks tähendanud Hiina allakäiku (sellepärast Peking Moskvat vastasseisus Washingtoniga toetaski), siis Hiina hüpoteetiline langemine tähendaks Venemaale kui mitte allakäiku, siis vähemalt tema isoleerimist ja langemist faktiliselt regionaalse tähtsusega riigiks.

Trump on valmis kompensatsioonina tunnistama Venemaa huve piirkondades, mis on globalistide poliitikaga täielikult purustatud (Ukraina, Süüria, võimalik, et Ida-Euroopa), samuti Kesk-Aasias, mis Hiina alistamise korral muutuks maailma sügavaks perifeeriaks. Need "omandid" vajavad tohutuid investeeringuid ega ole võimelised kasumit teenima, kui USA-l õnnestuks kogu muu maailm enda ümber konsolideerida.

USA presidendiks valitud Donald Trump
© Sputnik / Алексей Филиппов

Seepärast ei saa Moskva kuidagi osavõtmatult pealt vaadata, kuidas Trump tema strateegilist partnerit Aasias purustada püüab.

Kergendus saab olema ajutine

Vaevalt, et Venemaa aktiivsus Hiina suunal Ameerikale meeldib. Arvestades Washingtoni diplomaatia traditsiooni on oodata "sidumise" meetodi rakendamist. Kokkuleppe saavutamine Euroopa ja Lähis-Ida suunal saab sõltuma Venemaa poolt USA-le võimaldatavast tegevusvabadusest Hiina suunal.

Nagu öeldud, ei saa Moskva sellist sammu teha. Järelikult, Venemaa ja Ameerika suhete kompleksne reguleerimine jääb õhku rippuma. Loomulikult saab uue administratsiooni retoorika olema tagasihoidlikum ja ka Moskvale avaldatav sõjalis-poliitiline surve väheneb (Trumpil on USA-s läbi viidavate reformideks, samuti vastasseisuks Hiinaga ressursse vaja), kuid probleemid ei leia lahedust, need vaid lükatakse tulevikku, kuni USA Hiina küsimuse lahendab.

Igatahes niikaua, kui Hiina on Ameerika administratsiooni sõjaliste prioriteetide nimekirjas, siis kuidas Washington oma sõbralikkust Venemaa suhtes ka kuulutaks, ei saa rääkida USA loobumisest agressiivsest globaalse hegemoonia poliitikast, vaid pealöögi ülekandmisest Venemaalt Hiinale.

See aga tähendab, et Venemaa saab vaid tunda ajutist, petlikku kergendust, kuid üldine oht sellest ei vähene.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

115
Tagid:
kaubavahetus, konfrontatsioonipoliitika, majandus, tootmine, konflikt, Donald Trump, Hiina, USA, Venemaa
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega