Foto on illustratiivne

Roman Suštšenko vahistamine: Moskva pole Champs-Élysées

104
(Uuendatud 10:45 11.10.2016)
Teade Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse polkovnik Roman Suštšenko tabamisest salakuulamistoimingu sooritamiselt Moskvas avalikustati 3. oktoobril. Ukraina võimud nõudsid tema viivitamatut vabastamist.

Aleksandr Hrolenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Ukraina välisministeerium kutsus 6. oktoobril välja Venemaa konsuli ja nõudis selgitust, miks Ukraina diplomaate ei lubatud Moskvas vahistatud Roman Suštšenko juurde. Samal päeval toimus Kiievis Venemaa saatkonnahoone juures Suštšenko toetuseks tagasihoidlik miiting. See annab tunnistust Ukraina võimude äärmisest rahulolematusest.

Ukraina Ülemrada saadikud kutsusid 5. oktoobril EL ja USA-d üles osutama Suštšenko vabastamiseks kaasabi. USA Riigidepartemangu esindaja Mark Toner teatas, et USA jälgib olukorra edasisi arenguid tähelepanelikult. Tuntud Venemaa advokaat Mark Feigin teatas, et Roman Suštšenko oma süüd ei tunnista ja on võitluseks valmis.

Teade Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse polkovnik Roman Suštšenko tabamisest salakuulamistoimingu sooritamiselt Moskvas avalikustati 3. oktoobril. Ukraina võimud nõudsid tema viivitamatut vabastamist ja Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsusest teatati, et vahistatu ei ole nende töötaja.

Ukraina rahvuslik teabeagentuur "Ukrinform" kinnitas, et Roman Suštšenko on agentuuri erikorrespondent ja tegi tema "õigusvastase kinnipidamise" kohta avalduse.

Mida tegi Moskvas Ukraina korrespondent Prantsusmaal?

Külastas sugulasi vastavalt paragrahvile 276

"Ukrinform" teatab, et Roman Suštšenko on seal töötanud alates 2002. aastast ja erikorrespondendina Prantsusmaal alates 2010. aastast. Agentuuri andmetel viibis ta kinnipidamise hetkel puhkusel ja saabus Moskvasse eraviisiliselt. Tema perekond jäi millegipärast Prantsusmaale.

Ukraina Ülemrada saadikud on "kindlalt veendunud", et jälitamine on seotud "professionaalse ajakirjandusliku tegevusega". Kuid akrediteeringu hankimisega Venemaa välisministeeriumist Suštšenko end ei vaevanud. Ta peeti kinni "salakuulamistoimingu sooritamisel", see tähendab, et ta tabati teolt.

Venemaa julgeolekuteenistuse (FSB) andmetel kogus Ukraina kodanik " Venemaa relvajõudude ja rahvuskaardi kohta teadlikult riiklikku saladust kujutavaid andmeid, mille sattumine välismaale võis kahjustada riigi kaitsevõimet".

Algatati kriminaalasi "salakuulamise" paragrahvi alusel. Välismaalaste jaoks on selleks VF kriminaalkoodeksi paragrahv 276, mis sätestab kriminaalvastutuse riigisaladuseks olevate andmete kogumise ja säilitamise eest eesmärgiga edastada need välisriigile. Karistusena näeb säte ette vabadusekaotuse kümnest kahekümne aastani. Eeluurimine käib. Lähimad kaks kuud (kuni 30 novembrini) tuleb ukrainlasel veeta Lefortovo eeluurimisvanglas.

Mis inimene on Roman Suštšenko?

Tankist ja viie publikatsiooni autor

Ütleme otse välja, et "laitmatu ajakirjanik" ei ole oma agentuurile kirjutanud praktiliselt mitte midagi. Kaks kõige värskemat Roman Suštšenko artiklit ilmusid "Ukrinformis" 23. veebruaril ja 14. juulil 2016. aastal.

Võimalik, et Ukraina luure polkovnikule Prantsusmaal see ongi normaalne, kuid selline ükskõiksus torkab kohe silma. Nii nagu ka eluloo ja kontode puudumine sotsiaalvõrgustikes (kui ärikontaktid LinkedInis välja arvata). Ei tohi end niiviisi lõdvaks lasta.

Rahvusliku agentuuri erikorrespondent peab avaldama vähemalt sada artiklit aastas. Uudishimulikud leidsid internetiavarustest kõigest viis Roman Suštšenko allkirjaga teksti: intervjuu Ukraina esindajaga Euroopa Nõukogus Nikolai Totšitskiga, kohtumise konspekt Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Svetlana Aleksijevitšiga, Süüria kontekstis Prantsuse välispoliitika ülevaade, uurimus "Kuidas sundida võimusid läbi viima reforme põllumajandussektoris" ja teade "Kuidas vabanetakse prügist Prantsusmaal" (viimati ajalehes "Pavlogradi Teataja").

Ukraina advokaat Tatjana Montjan kirjutas oma kontol sotsiaalvõrgustikes väga teravmeelselt: "Kas oleks võimalik lugeda ajakirjanik Suštšenko kirjutatud artikleid? Ei leia neid kusagilt. Kui ta on aga tõepoolest Ukraina Kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse polkovnik, nagu FSB väidab, siis võib tema "eravisiiti" Moskvasse julgelt pidada nõrgamõistuslikkuse väljenduseks."

Kättesaadav õiend tema eluloo kohta on kasin: Roman Suštšenko on sündinud Nikolajevis, lõpetanud tankivägede insenerikooli ja veidi hiljem T. Ševtšenko nimelise rahvusliku ülikooli juures asuva ajakirjandusinstituudi. Enne "Ukrinformi" töötas Suštšenko mõnda aega kaitseministeeriumis.

Ilmselt saavad hea prantsuse keele oskusega Ukraina tankistid kiiresti rahvusvahelisteks ajakirjanikeks. "Ukrinformi" kutsub kolleege erikorrespondendi vabastamisele üles igati kaasa aitama.

Kuid Venemaa FSB-l on põhjust nimetada Suštšenkot Ukraina sõjaväeluure peavalitsuse kaadritöötajaks

Vaade Prantsusmaalt

Suurem osa Roman Suštšenko Pariisi kolleege ja teda tundvaid inimesi võtavad Läänele tüüpilise, Kiievit toetava hoiaku.

RFI venekeelse toimetus kahtleb paljutähenduslikult: "Kas salakuulaja või pantvang?"

Prantsusmaal valitseva sotsialistliku partei vaateid kajastav ajaleht Le Monde kirjutab Suštšenko vahistamisest mõnitavas toonis. Esimestest ridadest peale esitatakse Ukraina sentimentaalset versiooni: "Venemaa tahab rakendada poliitilisi pantvange oma hübriidagressiooni vankri ette." Kõik Venemaa ametlikud süüdistused toob Le Monde ära rõhutatult jutumärkides.

Sarkozy juhitava vabariikliku partei ajaleht Le Figaro on neutraalsemal positsioonil ja seletab pealkirjas ilma jutumärkideta, kes ja mille eest arreteeritud on. Erapooletult tuuakse ära Venemaa seisukoht. Kuivalt esitatakse teabeagentuuridelt teada olevad faktid.

Agora Vox on ühemõtteliselt Venemaa positsioonil: "Tuleb märkida, et olukord Ukrainas on muutumas üha ohtlikumaks… Ka hiljutine, end ajakirjanikuna esitlenud Ukraina salakuulaja vahistamine Venemaal ei tee olukorda paremaks… Pärast korduvat sissetungimist ÜRO ja OSCE esindustesse Donbassis püüab Ukraina julgeolekuteenistus nüüd oma luuretegevuseks Venemaal jõhkralt kasutada ajakirjaniku kattevarju… Kuidas lood ka poleks, Ukraina on USA-lt üle võtnud mitte ainult need halvad harjumused".

Arvan, et selle spionaažiloo kõige huvitavamad leheküljed on alles kirjutamata.

Mustade mantlite kroonika

Pärast Kiievis 2014. aasta veebruaris toimunud riigipööret on Venemaa vastuluurel tööd kõvasti juurde tulnud. Mõned näited Ukraina suunalt.

8. oktoobril 2015 mõistis Brjanski oblastikohus süüdi Venemaa kodaniku Viktor Šuri ja karistas teda 12-aastase vabadusekaotusega range režiimiga koloonias spionaaži eest Ukraina kasuks. Šur kogus andmeid VF kaitseministeeriumi salastatud objekti kohta, kuid ei jõudnud neid Ukraina riiklikule piirivalveteenistusele edasi anda.

4. detsembril 2015 mõistis Peterburgi Linnakohus süüdi AS " Laevaremondi 51. konstrueerimis-tehnoloogiainstituut" endise töötaja Vladislav Nikolski ja karistas teda 8 aasta vabadusekaotusega Ukraina kasuks salakuulamise ja salakaubaveo eest.

Samuti 2015. aasta detsembris mõistis Moskva oblastikohus Ukraina kodanik Valentin Võgovskile 11 aastat vabadusekaotust range režiimiga koloonias majandus- ja sõjalise spionaaži eest Venemaa lennunduse ja kosmose valdkonnas.

Võgovski kihutas internetis Venemaa kaitsetööstuskompleksi lennunduse ja kosmosetööstusele spetsialiseerunud ettevõtte töötajaid vaevatasu eest koguma ja talle üle andma salastatud andmeid perspektiivsete tootearenduste kohta.

2016. aastal, pärast lahingutegevust Ukraina-Venemaa piiril, likvideerisid FSB töötajad Krimmis tegutsenud Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse luurevõrgustiku.

Nende ja paljude teiste spioonilugude tagant paistavad spetsialistide arvates saamatult ja kergel käel agente ohverdavate Ameerika eriteenistuste "kõrvad".

Toimetuse seisukoht ei pruugi kokku langeda autori seisukohaga.

104
Tagid:
arest, luuretegevus, FSB, Roman Suštšenko, Ukraina
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega