Aleppo.

Aleppo piiramine: miks USA X-päeva Süürias maha magas

91
Ekstremistid Süürias loodavad sellele, et nende olemasolu on kellelegi kasulik.

Jelena Suponina, poliitiline vaatleja, idamaade asjatundja — spetsiaalselt agentuurile RIA Novosti

Sel nädalal täitus tähtaeg ultimaatumil, mille USA riigisekretär John Kerry sel kevadel Venemaale esitas. "Seega lähikuudel kas toimub midagi või nad jõuavad omadega niikaugele, et tuleb tegutseda hoopis teisiti," (ingl. k. "So either something happens in these next few months, or they are asking for a very different track.") ütles Kerry Ameerika ajakirjanikele maikuu alguses.

Sõnadega "toimub midagi" peeti silmas samme Süüria olukorra poliitiliseks reguleerimiseks. Sõnaga "nemad" tähistati Venemaad ja Süüria valitsust. Tookord teatas Kerry, et X-päev on 1. august.

Ameeriklaste jahuta veski

Jõudsimegi tähtaja ära oodata ja mis siis nüüd saab? Et määratud kuupäevast on mitu päeva möödas, võib kergendatult hingata: Kerry ähvardused osutusid järjekordseks tühikargamiseks.

Tegelikult ega hinge kinni hoida polnud vajagi. Aktiivne Kerry on oma lõputute süstikvisiitidega ja perioodiliste teravate väljaütlemiste poolest niigi tuntud. Selline siblimine viib harva tulemuseni. Erandiks saab ehk pidada Iraani tuumaprogrammi ühisläbirääkimisi 2015. aasta suvel.

Idamaades on tuntud vanasõna veskist, mis küll ringi käib aga jahu ei anna. Lärmi palju aga jahu pole. See käib Kerry kohta.

"Putinil on põhjust Kerry hoiatustesse lugupidamatult suhtuda," kirjutas 3. augustil ajaleht "Washington Post". Ameerika ajakirjanikud kurdavad, et "Kerry usub Putinit ilmaasjata," kuid samas laiutavad nad oma riigisekretäris pettununa käsi: "Moskva ignoreerib tema ähvardusi — ei mingeid tagajärgi."

Autorid tuletavad meelde, et levisid jutud näiteks mingist Ameerika plaanist B Süürias, juhuks, kui plaan A poliitilisest kokkuleppest tööle ei hakka. Oli andmeid, et plaan B nägi ette hoopis suurema sõjalise abi andmise president Assadi vastu sõdivatele USA-le lojaalsetele relvastatud grupeeringutele.

ÜRO Julgeolekunõukogust lähtuv Süüria rehkendus

President Obama sellega aga ei kiirusta. Muide, isegi 1. augusti kuupäevast õhkub Washingtoni soovimatust otsustavalt käituda. Kui järgida ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2254, mis võeti vastu 18. detsembril 2015, tulnuks ultimaatumi tähtajaks määrata 18. juuni või kasvõi 01. juuli.

Dokumendi kohaselt pidi üleminek "usaldusväärsele ühisvalitsemisele Süürias" olema lõppenud juba juuniks. Resolutsioon andis selleks aega kuus kuud ja 18 kuu jooksul tuli riigis uue konstitutsiooni alusel "ÜRO järelevalve all" korraldada uued valimised.

ÜRO paragrahviväänajatele tuleb igatahes aua anda: resolutsioonis isegi ei täpsustata seda, millistest valimistest jutt käib, kas presidendivalimistest või parlamendivalimistest või mõlematest korraga? On öeldud vaid, et need peavad olema "vabad ja õiglased" ja koos sellega muidugi, et "kõik peavad kaasa aitama tulevahetuse lõpetamisele" Süürias.

Seega siis, kõik mõeldavad ja mõeldamatud tähtajad on möödas, kuid lahingud Süürias jätkuvad, veelgi enam, just praegu on valitsusväed piiramisrõngasse võtmas võtmetähtsusega Aleppo linna. Poliitiline protsess ei edene, Genfi läbirääkimised on edasi lükatud augusti lõppu. Kas see tähendab, et Kerry'l oleks aeg uus ultimaatum esitada: näiteks 1. septembriks või oktoobriks?

Hobbes'i teooria Süüriale

Kerry ülesanne on asjaga venitada niikaua kui võimalik. Ja asi polegi Putini mitteusaldamises, vaid Obama enda soovimatuses Süüria kriisi süüvida. Ei, mitte sellepärast, nagu panustaksid ameeriklased võimalikele kokkulepetele Venemaaga pimesi. Nii naiivsed nad pole, see on vaid mäng publikule.

Tegelikult on asi selles, et ilma Assadita Süüriat pelgavad nad juba samapalju, kui Assadiga Süüriat ja seepärast tahaksid nad selles küsimuses teha Venemaaga piiratud ulatuses koostööd.

Tegelikult ei olegi Ameerika hirmud nii suured kui Euroopal. Süüria konflikti tagajärgede tõttu kannatab USA hoopis vähem, kui põgenikevoolust ja terrorismi kasvust ära hirmutatud Euroopa. Ameeriklasi, tundub, rahuldab praegune olukord Süürias igati.

© Ruptly
Tänavalahingud Aleppos.

Süüria kriisi kiirest lahendamisest ei ole väga huvitatud ka Iisrael. Sealse Begini ja Sadati instituudi (konsulteerib ka peaminister Netanyahut) professor Efraim Inbar saatis mulle just oma analüütilise artikli

Artikli pealkiri on provokatsiooniline: "Islamiriigi" purustamine on strateegiline viga" (Islamiriik, ehk ISIS ehk Daesh on paljudes riikides, sealhulgas Venemaal, keelustatud terroriorganisatsioon). Professor põhjendab esitatud teesi rea argumentidega. Nii näiteks olevat hea, kui kõik terroristid on koondunud ühete organisatsiooni ja oleks palju hullem, kui nad jookseksid laiali igaüks oma koju, kust nad tulnud on.

Kuid peamine on küllap järgnevas: selle terrorigrupeeringu vastu võitlevad Iisraelile vaenulikud Iraan ja Liibanoni "Hesbollah". Tähendab, nad kulutavad sellele võitlusele oma jõudu ja häirivad vähem Iisraeli. "See on mugav instrument Teherani ambitsioonikate Lähis-Idas domineerimise plaanide nurjamiseks," leiab Efraim Inbar.

Tema arvates pärineb "Lähis-Ida reaalsus justkui Hobbesi teooriast, kus ei ole alati võimalust selgeks moraalseks valikuks".

Tuletame meelde, et XVII sajandi Inglise filosoof, "Leviathani" autor Thomas Hobbes uuris Inglismaa tsiviilkonflikti kogemust ja esitas teooria "kõikide sõjast kõikide vastu" kui vältimatust eelstaadiumist enne uue ühiskondliku kokkuleppe väljatöötamist ja riigi tekkimist.

"Rinde" ümbernimetamisest ja USA löökidest

Ekstremistid Süürias loodavad sellele, et nende olemasolu on kellelegi kasulik. Võiks arvata, et mida muudab juuni lõpul toimunud terroriorganisatsiooni "Jabhat al-Nusra" ("Toetusrinne") ümbernimetamine "Jabhat Fateh al-Sham"-iks ("Süüria vallutamise rindeks")?

Ameeriklased teatasid kohe, et nime muutmisest sisu ei muutu. Miks siis ometi USA ei anna lööke selle organisatsiooni, kuidas ta end ka ei nimetaks, positsioonidele Süürias, kuigi Venemaa teda selleks üles kutsub?

Koos ümbernimetamisega teatas rinde juhtkond enda lahkulöömisest terroriorganisatsioonist Al-Qaeda. See uus kaubamärk, nagu paljud välismaa radikaalsete gruppide uurijad arvavad, võimaldab rindel lihtsamini moodustada alliansse teiste rühmitustega, sealhulgas nendega, kes teevad selgelt koostööd USA-ga.

Sellisel juhul, tuleb välja, saab ameeriklastel olema veegi raskem nende pihta lööke anda, sest nagu nad ise ütlevad, on "ühtesid teistest raske eristada".

Olukord Aleppos: kas edu või lõks?

Kui kaua suudab president Obama, vaatamata Assadi vastaste palvetele, vältida otsustavat tegutsemist Süürias? USA presidendivalimised toimuvad novembris. Võimalik, et administratsioonil on vaja Lähis-Idas mingit säravat "võitu" (selle pikaajalised tulemused ei peagi olema ühesed), et demokraatide kandidaati Hillary Clintonit pisutki toetada.

Kas selleks saab olema Mosuli vabastamine terroristidest Iraagis või Raqqa vabastamine Süürias? Või äkki näeme me läbimurret Süüria rahuläbirääkimistel Genfis? Ja pärast seda jätkub Venemaa poolt käivitatud humanitaaroperatsioon Aleppos ühiste jõududega?

Kui aga need jõupingutused taas liiva jooksevad, mis siis saab? Kas USA lepib sellega, et valitsusväed marsivad Alepposse või siis saabub tõesti X-päev? Võimalik, et Süüria armee ei hakkagi vastust teadmata linna vallutamisega kiirustama. Kuigi praegu loob Obama loidus mulje võimalikust edust. Aga äkki on see lõks?

Mis seal's ikka, kui käib "kõikide sõda kõikide vastu", kasvab määramatus. Süürias tegutsevad praegu kõik intuitiivselt. Ja just see teebki ärevaks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

 

 

 

 

91
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega