Müstika mõju poliitikute peades.

Müstika mõju poliitikute peades

134
(Uuendatud 08:03 14.03.2016)
Paljude poliitikute kalduvus tajuda ümbritsevat tegelikkust, kaasa arvatud rahvusvahelist olukorda müstilisena, tekitab ärevust. Kalduvus müstikasse, mida on tunda nii kõnedes kui otsustes, võib ju ootamatult avalduda ka nii või teisiti praktilistes lahendustes.

Aleksei Jazõkov

Lahkuval talvel on paljud eestimaalased märganud, et nad oskavad ilma ennustada ja seda isegi mõjutada. Tõtt-öelda ärevusega märganud. Ja näidanud üles teatavat eneseohverdust selle epohhiloova avastuseni jõudmisel. Nad on pööranud tähelepanu tõsiasjale, et kui haarata lumelabidas ja rookida majaesine lumest puhtaks, hakkab otsekohe uuesti lund sadama. Ja läheb vaja lõputult meelekindlust, et mitte välja näidata, millise hammastekiristamise ja sajatamise saatel see eneseohverdus on kulgenud.

See seaduspära on niivõrd ilmne, et tahes-tahtmata tekkis häbitu mõte, kas mitte pakkuda end odavaks mõõteriistaks kohalikele meteoroloogidele. Oleks tublisti tõhusam kui ennustada ilmamuutusi surnud lindude sisikonna järgi. Või kuidas nad seal oma prognoose koostavad. See on igatahes müstika.

Ütle mis tahes, aga kalduvus müstikasse täidab päris suure osa meie kolba sisemusest. Sõltumata vanusest, haridusest, soost ja sotsiaalsest seisundist. Kuid üks asi on süütu astroloogiliste ennustuste või loteriipiletite võidunumbrite jälgimine, hoopis teine aga — poliitikute kõned.

Näiteks, hiljaaegu mõistis üks väga tuntud poliitik oma kõnes hukka „Odini sõdalaste" liikumise, märkides eelkõige, et „neist on vaid üks samm roheliste mehikesteni". Poleks pruukinudki jätkata — esiletoodud tsitaat räägib enese eest. Igaüks, kes pani tähele selget seost oma lumelabida ja lumesaju ning taevaste jõudude vahel, mõistab, millise müstikani mõtetes viivad lugupeetud poliitiku väljaütlemised.

Skandinaavia olematu jumala sõdalased koonduvad võitlema immigrantidega, keda riigis ei ole, ja seega on sammukese kaugusel samastumast roheliste mehikestega. Sõjajumal Odinist ei lausunud oraator sõnagi (võib-olla ettevaatusest, igaks juhuks), kuid olematule asjale vastu astumise absurdsuse mainis ära. Ja õigusega. On tõesti kuidagi imelik.

Aga sugugi vähem imelik pole tema mõte sammukesest roheliste mehikesteni. Mäletatavasti tähistati selle terminiga vanadel headel aegadel maaväliste tsivilisatsioonide esindjaid. Nüüd ei kutsu see sõnaühend millegipärast enam esile muiet väga tõsiste inimeste suunurkades, vaid vastupidi, kuulajad manavad esile ülimureliku näo, kuna see võib tähendada ühe maa süüdistamist agressioonis teise vastu.

Poliitiku sõnadest ei selgu päriselt, kuidas nimelt „Odini sõdalased" võivad olla „rohelistest mehikestest" kukesammu kaugusel. Tahaks loota, hoolimata mütoloogiliste terminite rohkusest, et jutt ei käi siiski alkeemiast või Harry Potterist, see tähendab millegi otseses mõttes nõiduslikust moondumisest teiseks. Tõsi, omal ajal soovitas seesama poliitik, olles riigi peaministri ametis, netipiraatluse vastu suunatud seaduseprojekti ACTA kriitikutel tõmmata pähe „fooliumist mütsikesed", mis näitab tema küllaltki tugevat kalduvust müstikasse.

Ja kas polnud ka kurikuulsad 2007. aasta „pronksiöö" sündmused, millega tal oli kõige vahetum seos, kui meelde tuletada, seotud inimjäänuste väljakaevamisega ööpimeduses ilma vaimulike ligiolekuta.

Ja saa nüüd aru, kui tõsiselt on eesti poliitikute meeled mõjutatud müstikast ja kuidas see mõjutab riigi poliitikat. Sellest vaatevinklist on murettekitav, kui mõned neist hakkavad järsku välja hüüdma nägemusi Balti mere kallaste suunas liikuvatest tontlikest tankidiviisidest. Või süüria pagulaste hordidest, kes kohe-kohe ilmuvad Venemaa süngetest sügavustest ja tormavad üle Eesti piiri.

Muidugi on valitsuses piisavalt kainelt ja pragmaatiliselt mõtlevaid inimesi. Ja see on mõnevõrra lohutav. Eriti, kui just nemad peavad tegema tõsiseid otsuseid.

 

 

134