Poliitilise informatsiooni keskuse peadirektori Aleksei Muhhin.

Euraasia Majandusliit (EAML) kui regionaalne gaasiregulaator

46
Globaalsete reguleerivate institutsioonide nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) asemele hakkavad tulema regionaalsed. Poliitilise informatsiooni keskuse peadirektori Aleksei Muhhin avaldas oma arvamust reguleerivate institutsioonide ülemaailmsetest suundumustest.

TALLINN, 19. veebruar — Sputnik. Ülemaailmne suundumus seisneb selles, et globaalsete WTO ja ÜRO tüüpi reguleerivate institutsioonide asemele hakkavad kõige järgi otsustades tekkima regionaalsed institutsioonid. Poliitilise informatsiooni keskuse peadirektor Aleksei Muhhin jagas oma mõtteid uudisteagentuuriga Sputnik.

Pärast seda, kui WTO, OPEC ja Maailma Energeetikaagentuur sattusid G7 riikide tõsise surve ja sellest tuleneva deformatsiooni alla, lõpetasid nad mõnede oma seniste funktsioonide täitmise või vähendasid seda oluliselt.

Seetõttu polegi imestada, et tekkis spontaanne vajadus selliste efektiivsete regionaalsete reguleerivate institutsioonide nagu Šanghai Koostööorganisatsioon (SKO), Euraasia Majandusliit (EAML) ja teised, järele. Kui asi puudutab rahvuslike majanduste päästmist, asendavad nad üha enam globaalseid institutsioone.

Pärast seda, kui OPEC osutus võimetuks vastu seisma poliitilistele ahvatlustele ja hakkas vaba ja ausa kaubanduse põhimõtteid eirama, tekkis regionaalsetel mõjukeskustel nagu Venemaa, Hiina ja India vajadus alternatiivsete reguleerimismehhanismide järele.

Üheks selliseks peab saama Euraasia Majandusliidu (Venemaa, Kasahstani ja teiste) jaoks ühine nafta ja gaasi turg. Uuendus seisneb selles, et nafta ja gaasi teema ühendatakse, kuna mõlema strateegilise tooraine hinnad on omavahel seotud. Nafta- ja gaasituru eraldatus ülemaailmses mastaabis on kunstlik ja tehtud selleks, et "jagada ja valitseda".

Turgude ühendamine nende allutamisega ühisele regulatsioonimehhanismile, kasvõi eraldivõetud Euraasia territooriumil saab edukalt vastu seista välisele survele ja G7 riikide diktaadile ning võimaldab isegi õiglasemat tehnoloogiate ja tarbekaupade jaotamist nõuda.

Euraasia territooriumil on OPEC'ile sarnase organisatsiooni loomise mõte liikunud juba 1990-ndatest aastastest alates. Tol ajal peeti sellise organisatsiooni ilmumise võimalusi nullilähedaseks USA ja tema satelliitide, kelle hulka mingil ajal kuulus isegi Venemaa, absoluutse domineerimise tõttu turul.

Seejuures tuleb selgelt mõista, et Hiina majandus on USA omaga seotud rohkem kui tihedalt. Mõned majandusteadlased (sealhulgas Venemaa ekspert Mihhail Hazin) väidavad, et Hiina majanduse ülalpidamiseks kulub aastas 2,3-3 triljonit dollarit, mida trükib Ameerika Föderaalreservisüsteem, toetades sellega "Hiina majandusimet". Seega Hiinale ei maksa Venemaal loota.

EAML riigid tegelevad praegu kokkulepete süsteemi looomisega, mis laseks ühisel nafta ja gaasiturul toimida.

Õigluse huvides tuleb märkida, et analoogse algatusega tulid juba varem välja ka Ladina-Ameerika riigid, kuid seda algatust täiel määral seda ellu viia neil ei õnnestunud.

Probleem seisneb selles, et globaalsed institutsioonid (teiste hulgas NATO) on valmis sellised regionaalsed moodustised juba eos põhja laskma. Nende ilmumine loob maailmaturul konkurentsi, mis ei luba edaspidi ressursside hindu ega jaotussüsteemi globaalsel tasandil juhtida.

Sellise Euraasia turu loomise algataja ei ole ainult Venemaa, vaid ka Kasahstan, keda on viimasel ajal hellitatud Hiina, Euroopa Liidu ja muidugi ka USA tähelepanuga. Kuid "vasktorude" proovi läbi teinud Kasahstan naasis EAML riikide nafta ja gaasi ühise turu idee realiseerimise juurde.

AEML turu mahud on märkimisväärsed, seal on täna 182,1 miljonit inimest, riikide SKT on 2,2, triljonit dollarit, tööstustoodangu maht 1,3 triljonit dollarit. Naftatoodang moodustab 607,5 miljonit tonni, mis on suurim maailmas ehk 14,6% maailma toodangust. Gaasitoodang moodustab 682,6 miljardit kuupmeetrit, mis on suuruselt teine toodangumaht ehk 18,4% maailma toodangust.

Märgime, et ühise turu formeerimise kontseptsioon näeb ette võrdse juurdepääsu võimaldamist EAML liikmesriikide rahvuslikele (nafta ja gaasi) ressurssidele. Selline koostöö nõuab riikide tegevuste koordineerimist ning nii liidu sise- (majandusliidu enda vajadusteks) kui ka välisturule (väljapoole majandusliitu) tehtavate nafta- ja gaasitarnete üle arvestuse pidamist.

Esimesel etapil tuli EAML liikmesriikidel ühtlustada prognoositavate ja faktiliste nafta ja naftatoodete bilansside koostamise metoodika, et edukalt planeerida majandusliidu varustamist tooraine ja selle töötlemise saadustega. Samuti tuli luua ühtsed juurdepääsureeglid nafta ja naftatoodete transpordi loomuliku monopoli subjektidele. See etapp on nüüdseks läbitud, metoodikad on kooskõlastatud.

On ka tõsiseid riske. Tuletame meelde, et analoogsete institutsioonide loomise katsed Aafrikas viisid poliitiliste süsteemide kokkuvarisemiseni Iraagis ja Liibüas; Saddam Husseini hukkamiseni ja Mu‘ammar al-Qadhdhāfī tapmiseni. Mõlemad liidrid üritasid ühel või teisel viisil ühendada regionaalsed jõupingutused ja luua ühtsed reeglid neile lähedase Aafrika liidu ja Araabiamaade liidu energiaturul, mis oleks väljapool USA mõjusfääri.

EAML ühise nafta- ja gaasituru loomine (sealhulgas EAML börsi ja finantsregulaatori loomine keskusega Alma-Atas) on esialgu planeeritud alles 2025. aastaks, kuid ühise turu loomise programm kavatsetakse kinnitada juba 2018. aastaks — see saab olema rahvusvaheliste lepingute erisüsteem.

Muide, väliste sanktsioonide surve tõttu võib EAML ühise nafta- ja gaasituru loomine käivituda juba palju varem.

Märgime, et praegused nafta (ja naftatoodete) kauplemismahud ületavad umbes kümnekordselt maailma toornafta tootmismahu. Märgime ka seda, et Briti termaalühiku ja naftabarreli hinna seotus elektritootmise kuludega reguleerib rangelt erinevate riikide, sealhulgas Venemaa ja teiste EAML riikide ressursside müügist saadavat kasumit.

Tegelikult oleks olukord võinud kvalitatiivselt muutuda juba aastatel 2006-2007, kui Iraan pakkus Venemaale luua OPEC'i analoog oma positsioonide tugevdamiseks gaasiturul. On tähelepanuväärne, et Venemaa ja Iraan on sellel turul suurimad tegijad. Hiljem liitus selle algatusega (formaalselt) ka Katar. USA-st ja EL-st said selle aktiivsed vastased.

2008. aasta oktoobris teatati nn gaasi OPEC-i prooviformaadist, mis, tõsi küll, muutus kiiresti "suure gaasikolmiku" formaalseks projektiks (mis kontrollis 60% maailma gaasivarudest). Faktiliselt neutraliseeris projekti Katar (kes, tuletame meelde, on äärmiselt sõltuv USA-st).

Seega on kõik lootused täna EAML-l. Tema liikmed võivad põhimõtteliselt moodustada tegusa regulaatori, eriti arvestades, et EAML raames arutletakse juba ka ühtse valuuta loomise üle, esialgu siiski vaid sularahata arveldusteks.

Projekt nõuab veel põhjalikku läbitöötamist. Kõik esialgsed vajalikud sammud on tehtud ja juba needki kutsusid esile "Lääne partnerite" äärmise halvakspanu. Tähendab, nad on tehtud õiges suunas.

Autori seisukohad ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohtadega.

 

 

 

46