akadeemik Aleksei Arbatov

Arbatov: NATO riigid kardavad Venemaa võimsaid relvajõudusid

125
Oma püüdlustes demonstreerida maailmale oma sõjalist jõudu on Venemaa teatud määral oma tahtmise saavutanud: nüüd kardavad teda nii lääne- ja lõunanaabrid, leiab Venemaa Teaduste Akadeemia rahvusvahelise julgeoleku keskuse juht, akadeemik Aleksei Arbatov.

10. veebruar — Anna Stoljarova, Sputnik. Balti ja Ida-Euroopa riigid peavad vene sõjaväeõppusi ja suurte strateegiliste väekoondiste moodustamist põhjas, Lääne sõjaväeringkonnas ja lõunas ohuks ja nõuavad kinnitust, et NATO on valmis neid kaitsma, märkis Venemaa Teaduste Akadeemia rahvusvahelise julgeoleku keskuse juht, akadeemik Aleksei Arbatov.

Kolmapäeval sai teatavaks, et NATO kavatseb viia täiendavaid väeüksusi vene piiri äärde, paigutades tuhandeid sõjaväelasi ja raskerelvastust Eestisse, Lätti, Leetu, Poolasse, Rumeeniasse ja Bulgaariasse. Võib arvata, et üksuste koosseisus saavad olema ka eriotstarbelised allüksused, mis relvastatakse maa-õhk tüüpi rakettide ja ründelennukitega. Kaalutakse ka sõjalaevastiku kohaloleku suurendamist Balti merel.

Ajalehe Telegraph andmetel põhjendavad Põhja-Atlandi liidu riigid seda kartusega, et Moskva võib alustada „hübriidsõda", tungides Balti ja Ida-Euroopa riikidesse.

Kahjulik pingete üleskruvimine

Sõjalise vastasseisu üleskruvimine, nagu seletab Arbatov, toimub mõlemalt poolt, kuid Venemaal on loomulikult oma lähinaabrite suhtes tohutu sõjaline ülekaal ja intensiivsete õppuste läbiviimist hinnatakse sõjalise kallaletungi ähvardusena.

Arbatovi hinnangul toimub pinge spiraalne eskaleerimine, mis on kahjulik nii Venemaale kui Läänele. Selle peatamine on võimalik ainult vastastikusel alusel, kui leppida kokku jõu suurendamise lõpetamises, vähendada järsult õppuste intensiivsust ja laiendada usaldusmeetmeid, mis küll Viini dokumendis sisalduvad, kuid mitte piisavalt.

„Veel on võimalik seda eskalatsiooni vähendada, küsimus on vaid selles, kas pooled poliitilisest vaatevinklist vaadatuna sellest huvitatud on? Siiani ei ole seda märgata," väidab ekspert.

Teisalt ei ole Venemaa NATO-t palunud oma piiride lähedale tulla, kuid seda tehes on allianss liitnud endaga riigid, kes sellega sattusid eesliinile. Riigid otsisid kaitsed, kuid sattusid selle asemel rindejoonele ja on nüüd hirmul.

„Sealtpoolt piiri vaadatuna on Venemaa relvajõud tugevad, mobiilsed, varustatud kaasaegse tehnikaga, korraldavad lakkamatult suuri õppusi, sealhulgas ootamatuid. Loomulikult NATO-sse kuuluvad naaberriigid kardavad väga," arvab ekspert.

Venemaa tahtis näidata, et ta „ei ole enam nõrk", et ta on tugev riik, et temaga tuleb arvestada ja saigi teatud määral oma tahtmise: nüüd kardavad teda kõik lääne- ja lõunanaabrid, resümeerib Arbatov.

Hirm ja umbusk NATO-s

Moskva Riikliku Ülikooli Roosevelti nimelise USA uurimise fondi direktori Juri Roguljovi arvates kasutab NATO Ukraina kriisi ja väidetavat Venemaa ohtu ettekäändena „rahu tagamise" ja liikmesriikide julgeoleku tõstmise kampaania ettekäändena. Kuid see omakorda tähendab sõjaliste kulutuste ja relvastuse suurendamise vajadust.

Seejuures, nagu meenutab ekspert, suhtusid NATO riigid viimastel aastatel äärmiselt tõrjuvalt sõjaliste kulutuste suurendamisse ega kipu seda tegema ka nüüd, kuid Washington, vastupidi, püüab allianssi kuuluvatele Euroopa riikidele survet avaldada, et nood eraldaksid kaitsekuludeks rohkem vahendeid.

Ja loomulikult interpreteerivad nad Venemaa relvajõudude moderniseerimist omamoodi. Kui varem rääkisid NATO riigid sellest, et Vene sõjavägi demonstreerib lahinguvõime täielikku puudumist, kus „ringi sõitsid ja lendasid mutritega täidetud roostes ämbrid", siis Venemaa relvajõudude võimas uuendamine sunnib täna neid abinõusid tarvitusele võtma, võttis Roguljov teema kokku.

125
Samal teemal
NATO kavatseb paigutada väeüksused Ida-Euroopasse ja Balti riikidesse
Minister Hanso: Venemaal ei ole sõpru