FSB avalikustas Eesti leegionäride jõhkrused Pihkvamaal, illustreeriv foto

Veri tardub soontes: FSB avalikustas Eesti leegionäride jõhkrused Pihkvamaal

455
(Uuendatud 15:20 15.11.2019)
Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse arhiivide dokumentides avaneb kohutav pilt sellest, mida natside Eesti käsilased sakslaste okupeeritud Pihkva oblastis sõja ajal korda saatsid.

TALLINN, 15. november — Sputnik. FSB Pihkva oblasti direktoraat avaldas esmakordselt Eesti karistussalklaste seni salastatud Pihkva kriminaalasjade materjalid II maailmasõja aastatest.

Natside väejuhatuse plaanide kohaselt kavatseti osa oblastist Teise maailmasõja järel Eesti haldusalaga liita ning okupeeritud Pihkva ümbruses olid aktiivsed just Eesti karistusväelased.

Nii oli see ka Pihkvast 11–12 kilomeetri kaugusel asuva Moglino küla sõjavangilaagris. Kriminaalasjas number С-17412 tuuakse kuues köites kolme timukast represseerija ütlused.

Veel üks tunnistaja laagri endistest valvuritest täiendab oma lugu, esitades üksikasju massimõrvade – massiliste hukkamiste, näidishukkamiste ja piinamiste kohta. Toodud on ka eesti timukate nimed. Neist kolm, nagu märgitud, lasti maha, üks suri laagris, kuid vähemalt viis pääsesid karistusest.

Nälg, külm ja terror

29. märtsil 1945. koostatud akt sisaldab sõja ajal Pihkva oblastis toime pandud kuritegusid uurinud komisjoni andmeid. Need ütlevad, et sõjavangilaager asus Pihkvast 11–12 kilomeetri kaugusel Moglino külas.

See loodi vahetult pärast linna ja rajooni okupeerimist endise piirivalve komandantuuri territooriumile. Seal hoiti nii sõjaväelasi kui ka tsiviilisikuid. Laagrisse pääsemiseks ei olnud palju vaja: piisas, et näidata üles kaastunnet Nõukogude võimu suhtes, olla juut või mustlane.

Kohtutoimik räägib ka laagri ülesehitusest. Sõjavangide elutingimused olid halvimad. Neid hoiti endises tallis, mida ei olnud kuidagi eluks kohandatud, eriti talvel. Esimene partii, kuhu kuulus peaaegu 300 sõjavangi, toodi kohale novembris 1941.

Обвиняемый Эрих Лепметс показывает места расправ
© Фото : © Предоставлено Управлением ФСБ по Псковской области
Süüdistatav Erich Lepmets näitab vägivalla kohti

"1941–1942 a talveks jäi Moglino laagris külma ja nälja tõttu ellu umbes 20 inimest 280st," öeldakse avaldatud dokumentides.

Juutideks ja mustlasteks tunnistatuid hoiti saunas. Need, kes sattusid "nõukogude" grupi alla - venelased, ukrainlased - paigutati aita. Kõik hooned olid ümbritsetud okastraataiaga.

Erinevalt esimesest sõjavangide partiist jagati laagris olevad tsiviilisikud väikestesse rühmadesse. "Laagri esimestest päevadest alates kehtestati režiim, mille eesmärk oli hävitada ja tappa elanikke nälja ja külmaga. Liigraske töö ühendati piinamise, kiusamise ja peksmisega," seisab kriminaalasja toimikus.

Обвиняемый Эдуард Торн показывает места расправ
© Фото : © Предоставлено Управлением ФСБ по Псковской области
Süüdistatav Eduard Torn näitab vägivalla kohti

Vangid pidid saama päevas 200 grammi saepuruga leiba ja ühe liitri veest ja hirsist keedetud suppi.

1945. aasta aktis antakse ka tunnistusi - naaberkülade elanike poolt - kellest said massimõrvade ja mõnitamiste pealtnägijad. Nii nägi üks naine, kuidas vange peksti piitsade ja kumminuiadega. Nagu talle öeldi, tahtsid nad väljastatud seepi leiva vastu vahetada. Veel üks tunnistaja ütleb, et kõik laagri elanikud kannatasid pideva nälja, külma ja terrori käes. Jäi vaid üle oodata, mis neid esimesena tapab.

Tapmised ja hukkamised

Dokumentidest selgub, miks nii vähesed vangid põgeneda üritasid. Pealtnägijate sõnul kehtestas laagri juhtkond reegli: kui üks põgeneb - lastakse avalikult maha kolm inimest ja kui valvurid on halvas tujus, siis veelgi rohkem. Üks tunnistaja ütles, et juunis 1943, pärast kahe sõjavangi laagrist põgenemist, hukati seitse inimest.

Iga päev kaevas rohkem kui tosin sõjavangi aia ääres uusi haudu. Nii neile seltsimeestele, kes surid nälja või külma kätte, kui ka neile, kes maha lasti. On tõenäoline, et isegi enda jaoks.

Акты от марта 1945 года о событии в лагере в Моглино
© Фото : © Предоставлено Управлением ФСБ по Псковской области
1945. aasta märtsikuust pärit aktid Moglino laagrisündmuse kohta

Tunnistajate ütlusi kinnitas kümne avatud matmiskoha kohtumeditsiiniline uuring. 40-50 sentimeetri sügavusel avastati sinna korratult visatud surnukehad. Uurimine näitas, et tapeti nii löökidega pähe kui tulirelvadest tulistamise läbi. Ohvrite arv ulatus umbes 250 inimeseni.

Eesti karistussalklased ei säästnud ka tsiviilisikuid. Üks tunnistajatest ütles, et 1942. aasta kevadel lasti laagri lähedal põõsastes maha 31 inimest – nii juute kui mustlasi, enamasti naisi, vanureid ja lapsi. Aktis ei nimetata represseerimise põhjuseid. Teine tunnistaja rääkis veel 30 vangi hukkamisest.

1942. aastal sündis laagris ühele mustlasnaisele laps. Laagriülema, Saksa ohvitseri Schneideri käsul viidi ta koos beebiga ühe kaeviku juurde, kuhu hukkunute surnukehasid visati. Laps lasti ema silme all maha, tema ise aga saadeti teetöödele.

Kokku õnnestus spetsialistidel dokumentide järgi leida kümme põõsaste abil maskeeritud matmispaika. "Neist leiti meeste, naiste ja laste surnukehad. Surnute vanus oli kahest kuust kuni 60 aastani," seisab kohtutoimikus.

Kolmest august kaevati välja 95 surnukeha. "Ülejäänud haudadest leiti veel 112 surnukeha. Sealhulgas 14 mehe, 57 naise ja 41 lapse laibad", märgitakse kohtuasja aktides.

Täiskasvanutele tulistati enamasti pähe. "Enamikel laste surnukehadel leiti kolju luumurrud raskete, tömpide esemetega löömise tagajärjel või lapse pea löömise tõttu millegi vastu," seisab dokumendis lakooniliselt.

Ekspertide sõnul olid suurem osa surnutest juudid ja mustlased.

Peatunnistaja

Kriminaalasjas on ka väljavõtted peamise tunnistaja ülekuulamistest. See on Moglino laagri endine valvur. Sinna jõudis ta 1942. aasta septembri alguses ja viibis koha peal kuni 1944. aasta veebruarini.

Плакат 1943 года с надписью Каждый настоящий эстонец - в Эстонский легион!
© Фото : Public Domain
Plakat, 1943. a.

Tema sõnul kuulusid laagri juhtkonda valveülem veltveebel Luukas ja komandant Villi Mäetamm (endine Eesti armee nooremleitnant).

Laagriülemaks oli sakslane Kaiser. Ta oli sel hetkel umbes 30-aastane, keskmisest pikem, kõhnuke. Alguses elas ta Pihkvas, 1943. aasta talvel kolis ta aga samuti Moglino.

Tunnistaja väitel hukati mustlasi ja juute rassitunnuste põhjal, ülejäänuid peamiselt põgenemiste tõttu. Ta loetleb hoolikalt mahalaskmiste juhtumeid. Endise valvuri sõnul viidi laagris läbi demonstratiivseid hukkamisi. Peaaegu kõik vangid toodi välja, et oma kaaslaste tapmist jälgida. Ka Saksa väejuhatus tuli Pihkvast mahalaskmisi vaatama.

Акты от марта 1945 года о событии в лагере в Моглино
© Фото : © Предоставлено Управлением ФСБ по Псковской области
1945. aasta märtsi aktid Moglino laagrisündmuse kohta

Täismahus artiklit saate lugeda portaali venekeelsel poolel.

Lugege lisaks: 

455
Tagid:
natsism, Eesti, FSB, Teine maailmasõda, Pihkva, ajalugu, Venemaa, dokument, arhiiv
Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (54)
Samal teemal
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev