FSB avalikustas Eesti leegionäride jõhkrused Pihkvamaal, illustreeriv foto

Veri tardub soontes: FSB avalikustas Eesti leegionäride jõhkrused Pihkvamaal

528
(Uuendatud 15:20 15.11.2019)
Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse arhiivide dokumentides avaneb kohutav pilt sellest, mida natside Eesti käsilased sakslaste okupeeritud Pihkva oblastis sõja ajal korda saatsid.

TALLINN, 15. november — Sputnik. FSB Pihkva oblasti direktoraat avaldas esmakordselt Eesti karistussalklaste seni salastatud Pihkva kriminaalasjade materjalid II maailmasõja aastatest.

Natside väejuhatuse plaanide kohaselt kavatseti osa oblastist Teise maailmasõja järel Eesti haldusalaga liita ning okupeeritud Pihkva ümbruses olid aktiivsed just Eesti karistusväelased.

Nii oli see ka Pihkvast 11–12 kilomeetri kaugusel asuva Moglino küla sõjavangilaagris. Kriminaalasjas number С-17412 tuuakse kuues köites kolme timukast represseerija ütlused.

Veel üks tunnistaja laagri endistest valvuritest täiendab oma lugu, esitades üksikasju massimõrvade – massiliste hukkamiste, näidishukkamiste ja piinamiste kohta. Toodud on ka eesti timukate nimed. Neist kolm, nagu märgitud, lasti maha, üks suri laagris, kuid vähemalt viis pääsesid karistusest.

Nälg, külm ja terror

29. märtsil 1945. koostatud akt sisaldab sõja ajal Pihkva oblastis toime pandud kuritegusid uurinud komisjoni andmeid. Need ütlevad, et sõjavangilaager asus Pihkvast 11–12 kilomeetri kaugusel Moglino külas.

See loodi vahetult pärast linna ja rajooni okupeerimist endise piirivalve komandantuuri territooriumile. Seal hoiti nii sõjaväelasi kui ka tsiviilisikuid. Laagrisse pääsemiseks ei olnud palju vaja: piisas, et näidata üles kaastunnet Nõukogude võimu suhtes, olla juut või mustlane.

Kohtutoimik räägib ka laagri ülesehitusest. Sõjavangide elutingimused olid halvimad. Neid hoiti endises tallis, mida ei olnud kuidagi eluks kohandatud, eriti talvel. Esimene partii, kuhu kuulus peaaegu 300 sõjavangi, toodi kohale novembris 1941.

Обвиняемый Эрих Лепметс показывает места расправ
© Фото : © Предоставлено Управлением ФСБ по Псковской области
Süüdistatav Erich Lepmets näitab vägivalla kohti

"1941–1942 a talveks jäi Moglino laagris külma ja nälja tõttu ellu umbes 20 inimest 280st," öeldakse avaldatud dokumentides.

Juutideks ja mustlasteks tunnistatuid hoiti saunas. Need, kes sattusid "nõukogude" grupi alla - venelased, ukrainlased - paigutati aita. Kõik hooned olid ümbritsetud okastraataiaga.

Erinevalt esimesest sõjavangide partiist jagati laagris olevad tsiviilisikud väikestesse rühmadesse. "Laagri esimestest päevadest alates kehtestati režiim, mille eesmärk oli hävitada ja tappa elanikke nälja ja külmaga. Liigraske töö ühendati piinamise, kiusamise ja peksmisega," seisab kriminaalasja toimikus.

Обвиняемый Эдуард Торн показывает места расправ
© Фото : © Предоставлено Управлением ФСБ по Псковской области
Süüdistatav Eduard Torn näitab vägivalla kohti

Vangid pidid saama päevas 200 grammi saepuruga leiba ja ühe liitri veest ja hirsist keedetud suppi.

1945. aasta aktis antakse ka tunnistusi - naaberkülade elanike poolt - kellest said massimõrvade ja mõnitamiste pealtnägijad. Nii nägi üks naine, kuidas vange peksti piitsade ja kumminuiadega. Nagu talle öeldi, tahtsid nad väljastatud seepi leiva vastu vahetada. Veel üks tunnistaja ütleb, et kõik laagri elanikud kannatasid pideva nälja, külma ja terrori käes. Jäi vaid üle oodata, mis neid esimesena tapab.

Tapmised ja hukkamised

Dokumentidest selgub, miks nii vähesed vangid põgeneda üritasid. Pealtnägijate sõnul kehtestas laagri juhtkond reegli: kui üks põgeneb - lastakse avalikult maha kolm inimest ja kui valvurid on halvas tujus, siis veelgi rohkem. Üks tunnistaja ütles, et juunis 1943, pärast kahe sõjavangi laagrist põgenemist, hukati seitse inimest.

Iga päev kaevas rohkem kui tosin sõjavangi aia ääres uusi haudu. Nii neile seltsimeestele, kes surid nälja või külma kätte, kui ka neile, kes maha lasti. On tõenäoline, et isegi enda jaoks.

Акты от марта 1945 года о событии в лагере в Моглино
© Фото : © Предоставлено Управлением ФСБ по Псковской области
1945. aasta märtsikuust pärit aktid Moglino laagrisündmuse kohta

Tunnistajate ütlusi kinnitas kümne avatud matmiskoha kohtumeditsiiniline uuring. 40-50 sentimeetri sügavusel avastati sinna korratult visatud surnukehad. Uurimine näitas, et tapeti nii löökidega pähe kui tulirelvadest tulistamise läbi. Ohvrite arv ulatus umbes 250 inimeseni.

Eesti karistussalklased ei säästnud ka tsiviilisikuid. Üks tunnistajatest ütles, et 1942. aasta kevadel lasti laagri lähedal põõsastes maha 31 inimest – nii juute kui mustlasi, enamasti naisi, vanureid ja lapsi. Aktis ei nimetata represseerimise põhjuseid. Teine tunnistaja rääkis veel 30 vangi hukkamisest.

1942. aastal sündis laagris ühele mustlasnaisele laps. Laagriülema, Saksa ohvitseri Schneideri käsul viidi ta koos beebiga ühe kaeviku juurde, kuhu hukkunute surnukehasid visati. Laps lasti ema silme all maha, tema ise aga saadeti teetöödele.

Kokku õnnestus spetsialistidel dokumentide järgi leida kümme põõsaste abil maskeeritud matmispaika. "Neist leiti meeste, naiste ja laste surnukehad. Surnute vanus oli kahest kuust kuni 60 aastani," seisab kohtutoimikus.

Kolmest august kaevati välja 95 surnukeha. "Ülejäänud haudadest leiti veel 112 surnukeha. Sealhulgas 14 mehe, 57 naise ja 41 lapse laibad", märgitakse kohtuasja aktides.

Täiskasvanutele tulistati enamasti pähe. "Enamikel laste surnukehadel leiti kolju luumurrud raskete, tömpide esemetega löömise tagajärjel või lapse pea löömise tõttu millegi vastu," seisab dokumendis lakooniliselt.

Ekspertide sõnul olid suurem osa surnutest juudid ja mustlased.

Peatunnistaja

Kriminaalasjas on ka väljavõtted peamise tunnistaja ülekuulamistest. See on Moglino laagri endine valvur. Sinna jõudis ta 1942. aasta septembri alguses ja viibis koha peal kuni 1944. aasta veebruarini.

Плакат 1943 года с надписью Каждый настоящий эстонец - в Эстонский легион!
© Фото : Public Domain
Plakat, 1943. a.

Tema sõnul kuulusid laagri juhtkonda valveülem veltveebel Luukas ja komandant Villi Mäetamm (endine Eesti armee nooremleitnant).

Laagriülemaks oli sakslane Kaiser. Ta oli sel hetkel umbes 30-aastane, keskmisest pikem, kõhnuke. Alguses elas ta Pihkvas, 1943. aasta talvel kolis ta aga samuti Moglino.

Tunnistaja väitel hukati mustlasi ja juute rassitunnuste põhjal, ülejäänuid peamiselt põgenemiste tõttu. Ta loetleb hoolikalt mahalaskmiste juhtumeid. Endise valvuri sõnul viidi laagris läbi demonstratiivseid hukkamisi. Peaaegu kõik vangid toodi välja, et oma kaaslaste tapmist jälgida. Ka Saksa väejuhatus tuli Pihkvast mahalaskmisi vaatama.

Акты от марта 1945 года о событии в лагере в Моглино
© Фото : © Предоставлено Управлением ФСБ по Псковской области
1945. aasta märtsi aktid Moglino laagrisündmuse kohta

Täismahus artiklit saate lugeda portaali venekeelsel poolel.

Lugege lisaks: 

528
Tagid:
natsism, Eesti, FSB, Teine maailmasõda, Pihkva, ajalugu, Venemaa, dokument, arhiiv
Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (55)
Samal teemal
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev
Панорама Хельсинки

Helsingin Sanomat: tuhanded soomlannad steriliseeriti vastu nende tahtmist

(Uuendatud 11:22 29.12.2019)
Sundsteriliseerimine oli Soomes seaduslik 1935. aastast 1970. aastateni nagu ka naabermaades Rootsis ja Norras. Steriliseerimisotsuseid tegi riigi tervishoiuvalitsus.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. Kaija Miettinen oli üks nendest tuhandetest soomlannadest, kes steriliseeriti 1935. aastast 1970. aastateni niinimetatud rassihügieeni (eugeenika ehk tõutervishoid) pooldajate kujutelmade tõttu.

Helsingi ülikooli dotsent, ühiskonna- ja poliitikateaduste doktor Johan Bäckman
© Фото : из личного архива Йохана Бекмана

Sellest kirjutab ajalehte Helsingin Sanomat tsiteerides portaal Inosmi.

Teatatakse, et nooruses armus Miettinen endast kaks aastat vanemasse noormehesse.

Noormees elas internaadi teises osas, mis oli eraldatud poistele. Nad käisid vahetundide ajal salaja aias kohtamas ja jäid kord valveõpetajale vahele.

Invaliidide seksuaalsus oli 1960. aastate alguses tabuteema, rääkimata nende rasedusest. Rasestumisvastased tabletid ei olnud veel levinud.

"Noormees kutsuti direktori juurde vestlusele, mind steriliseeriti," jutustab Kaija Miettinen.

Miettinen steriliseeriti läänihaiglas 1964. aastal. Ta oli siis 16-aastane. Tema arvamust ei küsinud keegi. Tundub uskumatu, kuid taoline protseduur neiu kallal oli täiesti kooskõlas Soome tollaste seadustega.

Seadus lubas arengupeetusega ja teatud psüühikahäiretega inimesi steriliseerida, isegi nende tahte vastaselt, kui nende "puue" võis olla pärilik või kui nad poleks selle tõttu suutnud oma lapsi hooldada.

Sundsteriliseerimine seadustati Soomes 1935. aastal — nagu ka Rootsis ja Norras.

Põhjamaad võtsid eeskuju Ameerika Ühendriikidelt. Steriliseerimisotsuseid tegi Soome tervishoiuvalitsus.

Sundsteriliseerimisele allutati sellised inimesed, kelle hääleõigus ühiskonnas oli minimaalne. Enamik neist olid invaliidid või psüühikahäiretega. Enamasti steriliseeriti naisi.

Steriliseeritute täpne arv on teadmata. Soome ajaloolaste selleteemaliste uurimuste andmetel anti ajavahemikus 1935–1970 umbes 4400 steriliseerimiskorraldust niinimetatud rassihügieeni kaalutlustel.

Peale selle esitas ligi 3300 inimest ise steriliseerimisavalduse. Ligikaudu kolmele tuhandele naisele tehti abort edaspidise steriliseerimise tingimusel.

Väljaanne tuletab meelde, et Rootsis ja Taanis ähvardati emasid, kes ei olnud abielus ja said vaeste abiraha, toetuse maksmise lõpetamise või lapse äravõtmisega, kui nad ei lase end steriliseerida.

Ka Soomes on näiteid selle kohta, et mõnesid naisi sunniti vägisi steriliseerimisele minema.

Lugege lisaks:

Tagid:
sündimus, lapsed, naised, Soome
Samal teemal
Miks on soomlased venevastaste sanktsioonide tõttu teistest vähem kannatanud
Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир

Jõulud all-linnas: linnapea Mihhail Kõlvart kuulutas rahusõnumit

(Uuendatud 19:36 24.12.2019)
Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu, lugedes linnarahvale Raekoja avatud aknast traditsioonilist jõulurahusõnumi.

TALLINN, 24. detsember — Sputnik.  "Üle kolmesaja kuuekümne aasta tagasi kõlasid siin väljakul järgnevad käsusõnad, mis jäävad korduma meie lastele ja lastelastele Eesti Vabariigis täna ja igavesti. Kuulutan Jõulurahu kuninganna Kristiina väljenditega, vahendas linnapea poolt Raekojast lausutud sõnu linnavalitsuse kommunikatsiooniosakond.

"Homme, kui see on Jumalale meelepärane, jõuab kätte meie Issanda ja Lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine Jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda pühitsema sobiliku hardusega ning ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel."

"Kes aga selle rahu vastu eksib ja Jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast seeläbi raskendavate asjaolude osalusel süüdi ja langeb karistuse alla, nagu Seadus ja korraldused seda igaühe kohta ette näinud on. Ja lõpetuseks – olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid Jõulupühi ja Jõulurahu, mis kestku terves riigis 13. jaanuari Kanutipäevani." 

  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 3
© Sputnik / Вадим Анцупов
Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu

Jõulurahu traditsioon ulatub tagasi 17. sajandisse ning kuulub Eesti, Soome ja Rootsi õigusriikluse perioodi. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsemise ajal aastail 1632-1654.

Jõulurahu väljakuulutajaks on linnapea või raesekretär, paigaks linn, kus asub peapiiskopi katedraal ning kohaks tsiviilhoone rõdu. Väljakuulutamise aeg on traditsiooniliselt jõululaupäeva keskpäev.

Lugege lisaks:

Tagid:
Raekoda, jõulurahu, linnapea, Mihhail Kõlvart, jõulud, Tallinn
Samal teemal
Viimsit kaunistab eriline plastkanistritest jõulupuu — video
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega