Venemaa suursaatkond Tallinnas

Venemaa suursaatkond tuletas meelde kollaborant Hjalmar Mäe kuritegusid

210
(Uuendatud 21:14 14.11.2019)
Venemaa suursaatkond Eestis avaldas katkendid eesti soost kollaborandi, poliitik Hjalmar Mäe eluloost. Tema vahetul osalusel rajati Eestis 25 koonduslaagrit ning tapeti üle 60 000 nõukogude sõjavangi ja üle 60 000 tsiviilisiku.

TALLINN, 14. november — Sputnik. Venemaa suursaatkond Eestis tutvustab Hjalmar-Johannes Mäe – eestlasest kollaborandi, Saksa okupatsiooni ajal Eestis saksa okupantidega koostööd teinud niinimetatud Eesti Omavalitsuse juhi elulugu.

Hjalmar Mäe (1901–1978) omandas hariduse Reveli gümnaasiumis ning õppis seejärel filosoofiat, loodusteadusi ja õigusteadust Berliini, Viini, Innsbrucki ja Grazi ülikoolis, kus sai aastatel 1927–1930 ülikoolidiplomi.

Nagu Venemaa saatkonna teates märgitakse, oli Hjalmar Mäe Vabadussõja veteranide natsimeelse Veteranide Liiga (nn vapside), pärast Konstantin Pätsi 1934. aasta riigipööret ära keelatud organisatsiooni liige. 1935. aastal arvas vapside juht Artur Sirk paguluses viibides Mäe oma "tulevasse valitsusse", mis oli kavas moodustada pärast vastupidist riigipööret. Neid plaane ei õnnestunud ellu viia.

1940. aasta juulis, enne Eesti NSV Liidu koosseisu astumist põgenes Mäe Saksamaale. 1941. mais saabus ta Helsingisse, kus asutas koos teiste pagulastega nn Eesti Vabastamise Komitee. 1941. aasta juunis naasis ta Berliini.

Juba samal päeval, mil Saksamaa reetlikult NSV Liidule kallale tungis, saatis Hjalmar Mäe Ribbetropile kirja, milles palus taastada diplomaatilised suhted Kolmanda Reichi ja Eesti vahel ja ühtlasi vabastada Punaarmeese värvatud eesti rahvusest sõjavangid.

1941. aasta juulis määras Põhjarinde Väegrupi Nord tagala ülemjuhataja Franz von Rocques Mäe Eesti administratsiooni (nn Eesti Omavalitsuse) juhiks. 1941. aasta 5. detsembril anti Eesti alad üle tsiviilvõimu alluvusse ja lülitati Ida-alade Riigikomissariaadi (Reichskommissariat Ostland) koosseisu.

1941. aastast 1944. aastani oli Mäe Eesti Omavalitsuse juht, samal ajal, 1941.-1943. aastail oli ta justiitslandesdirektor. Pealekauba oli ta kogu "Eesti Omavalitsuse" mitteformaalseks liidriks, etendades seega samasugust rolli nagu Oskars Dankers Lätis ja Petras Kubiliūnas Leedus.

Памятник жертвам фашизма в местечке Эреда недалеко от Кохтла-Ярве. Сюда в концлагерь в годы войны нацисты свозили узников гетто из стран Европы. По данным историков, в июле 1944-го все заключенные лагеря Эреда, более тысячи евреев, были расстреляны и сожжены. Всего в нацистских концлагерях в Эстонии погибло несколько десятков тысяч узников
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Mälestusmärk fašismi ohvritele Kohtla-Järve lähedal asuvas Ereda külas

Tema ametisoleku ajal rajati Eestis 25 koonduslaagrit, Saksa eriüksuste ja eesti sõjaväestatud organisatsiooni Omakaitse salkade poolt tapeti 64 000 nõukogude sõjavangi ja 61 000 tsiviilisikut, sealhulgas viidi lõpule riiki jäänud juutide hukkamine (Saksa okupatsiooni algushetkel oli Eestis ligi tuhat juuti senise 4500 liikmega juudi kogukonnast ).

1944. aastal saadeti Eesti natslikud omavalitsusasutused laiali ning Mäe ise põgenes peatselt Saksamaale. Pärast sõda oli Mäe kuni 1947. aastani sõjavangilaagris ja esines tunnistajana Nürnbergi protsessil. Seejärel kolis ta Austriasse, kus töötas ajakirjanikuna ning hiljem riigiametnikuna Steiermargi liidumaal. Ta osales aktiivselt eesti rahvuslike pagulasühingute tegevuses.

© Фото : Public Domain
SS-väelased Narva linna hävinud tänaval

2013. aastal ilmus fašistliku Saksamaa poliitiku aktiivse elluviija, nn eesti Omavalitsuse juhi Mäe kõne raamatu "Eesti ajaloolised kõned" kaante vahel. Kogumikku esitleti Tallinnas okupatsioonide muuseumis.

On tähelepanuväärne, et raamat ilmus Eesti Vabariigi 95. aastapäeva auks. Hjalmar Mäe oli agar natsipoliitika, sealhulgas holokausti aktiivne täidesaatja. Seetõttu tekitas tema kandmine kõige silmapaistvamate kõnede nimekirja Eesti avalikkuses nördimust, märgib Venemaa saatkond.

Lugege lisaks: 

210
Tagid:
ajalugu, Venemaa suursaatkond, kollaborant, sõda, Saksamaa, natsism, Eesti, Teine maailmasõda
Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (55)
Samal teemal
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev
Панорама Хельсинки

Helsingin Sanomat: tuhanded soomlannad steriliseeriti vastu nende tahtmist

(Uuendatud 11:22 29.12.2019)
Sundsteriliseerimine oli Soomes seaduslik 1935. aastast 1970. aastateni nagu ka naabermaades Rootsis ja Norras. Steriliseerimisotsuseid tegi riigi tervishoiuvalitsus.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. Kaija Miettinen oli üks nendest tuhandetest soomlannadest, kes steriliseeriti 1935. aastast 1970. aastateni niinimetatud rassihügieeni (eugeenika ehk tõutervishoid) pooldajate kujutelmade tõttu.

Helsingi ülikooli dotsent, ühiskonna- ja poliitikateaduste doktor Johan Bäckman
© Фото : из личного архива Йохана Бекмана

Sellest kirjutab ajalehte Helsingin Sanomat tsiteerides portaal Inosmi.

Teatatakse, et nooruses armus Miettinen endast kaks aastat vanemasse noormehesse.

Noormees elas internaadi teises osas, mis oli eraldatud poistele. Nad käisid vahetundide ajal salaja aias kohtamas ja jäid kord valveõpetajale vahele.

Invaliidide seksuaalsus oli 1960. aastate alguses tabuteema, rääkimata nende rasedusest. Rasestumisvastased tabletid ei olnud veel levinud.

"Noormees kutsuti direktori juurde vestlusele, mind steriliseeriti," jutustab Kaija Miettinen.

Miettinen steriliseeriti läänihaiglas 1964. aastal. Ta oli siis 16-aastane. Tema arvamust ei küsinud keegi. Tundub uskumatu, kuid taoline protseduur neiu kallal oli täiesti kooskõlas Soome tollaste seadustega.

Seadus lubas arengupeetusega ja teatud psüühikahäiretega inimesi steriliseerida, isegi nende tahte vastaselt, kui nende "puue" võis olla pärilik või kui nad poleks selle tõttu suutnud oma lapsi hooldada.

Sundsteriliseerimine seadustati Soomes 1935. aastal — nagu ka Rootsis ja Norras.

Põhjamaad võtsid eeskuju Ameerika Ühendriikidelt. Steriliseerimisotsuseid tegi Soome tervishoiuvalitsus.

Sundsteriliseerimisele allutati sellised inimesed, kelle hääleõigus ühiskonnas oli minimaalne. Enamik neist olid invaliidid või psüühikahäiretega. Enamasti steriliseeriti naisi.

Steriliseeritute täpne arv on teadmata. Soome ajaloolaste selleteemaliste uurimuste andmetel anti ajavahemikus 1935–1970 umbes 4400 steriliseerimiskorraldust niinimetatud rassihügieeni kaalutlustel.

Peale selle esitas ligi 3300 inimest ise steriliseerimisavalduse. Ligikaudu kolmele tuhandele naisele tehti abort edaspidise steriliseerimise tingimusel.

Väljaanne tuletab meelde, et Rootsis ja Taanis ähvardati emasid, kes ei olnud abielus ja said vaeste abiraha, toetuse maksmise lõpetamise või lapse äravõtmisega, kui nad ei lase end steriliseerida.

Ka Soomes on näiteid selle kohta, et mõnesid naisi sunniti vägisi steriliseerimisele minema.

Lugege lisaks:

Tagid:
sündimus, lapsed, naised, Soome
Samal teemal
Miks on soomlased venevastaste sanktsioonide tõttu teistest vähem kannatanud
Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир

Jõulud all-linnas: linnapea Mihhail Kõlvart kuulutas rahusõnumit

(Uuendatud 19:36 24.12.2019)
Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu, lugedes linnarahvale Raekoja avatud aknast traditsioonilist jõulurahusõnumi.

TALLINN, 24. detsember — Sputnik.  "Üle kolmesaja kuuekümne aasta tagasi kõlasid siin väljakul järgnevad käsusõnad, mis jäävad korduma meie lastele ja lastelastele Eesti Vabariigis täna ja igavesti. Kuulutan Jõulurahu kuninganna Kristiina väljenditega, vahendas linnapea poolt Raekojast lausutud sõnu linnavalitsuse kommunikatsiooniosakond.

"Homme, kui see on Jumalale meelepärane, jõuab kätte meie Issanda ja Lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine Jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda pühitsema sobiliku hardusega ning ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel."

"Kes aga selle rahu vastu eksib ja Jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast seeläbi raskendavate asjaolude osalusel süüdi ja langeb karistuse alla, nagu Seadus ja korraldused seda igaühe kohta ette näinud on. Ja lõpetuseks – olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid Jõulupühi ja Jõulurahu, mis kestku terves riigis 13. jaanuari Kanutipäevani." 

  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 3
© Sputnik / Вадим Анцупов
Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu

Jõulurahu traditsioon ulatub tagasi 17. sajandisse ning kuulub Eesti, Soome ja Rootsi õigusriikluse perioodi. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsemise ajal aastail 1632-1654.

Jõulurahu väljakuulutajaks on linnapea või raesekretär, paigaks linn, kus asub peapiiskopi katedraal ning kohaks tsiviilhoone rõdu. Väljakuulutamise aeg on traditsiooniliselt jõululaupäeva keskpäev.

Lugege lisaks:

Tagid:
Raekoda, jõulurahu, linnapea, Mihhail Kõlvart, jõulud, Tallinn
Samal teemal
Viimsit kaunistab eriline plastkanistritest jõulupuu — video
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega