Soome koonduslaager Medvežjegorskis

FSB avaldas Soome koonduslaagrite dokumendid

224
(Uuendatud 15:04 24.10.2019)
Kõik on kuulnud kohutavatest "surmavabrikutest" Ida-Euroopas, kus natsid tapsid sadu tuhandeid inimesi, kuid vähesed teavad, et Teise maailmasõja ajal rajasid koonduslaagreid ka Saksamaa poolel sõdinud soomlased.

TALLINN, 24. oktoober — Sputnik. Okupeeritud Petroskois, praeguses Karjala pealinnas Petrozavodskis rajasid soomlased kuus koonduslaagrit, esimene neist ilmus juba 24. oktoobril 1941.

Karjala-Soome NSV okupeeritud territooriumil loodi aastatel 1941–1944 üle 14 laagri kohalikele elanikele, kes ei olnud soome-ugri rahvaste esindajad. Nendeks olid peamiselt slaavlased - ukrainlased, valgevenelased ja venelased.

1942. aasta aprilliks elas Soome laagrites okastraadi taga, kus valvati nii laagri perimeetrit kui ka territooriumi, umbes 25 tuhat inimest, seega umbes 30% okupeeritud alal elavatest inimestest. Ajaloolaste sõnul käis Soome laagritest läbi umbes 50 tuhat inimest, umbes kolmandik vangidest suri nälga. Enamikul juhtudel hävitati inimesi relvi kasutamata - nad surid kas lihtsalt nälga ja puuduva meditsiiniabi tõttu.

Avalikustatud dokumendid kirjeldavad vangide igapäevaelu, räägivad näljast ja alandusest, mida nad taluma pidid. Seal on konkreetsete inimeste nimed, kes laagreid juhtisid või seal valvuritena teenisid, ning tunnistajate ütlused nende metsikuste kohta. Lisaks on seal reeturite ja äraandjate nimekiri, kelle hulgas on palju Soome põliselanikke, kuid on ka venelasi.

Surid nälga ja haigustesse

Üks endistest vangidest, Klavdia rääkis RIA Novostile, et laagris määrati kehalisi karistusi, vange peksti iga väiksema üleastumise eest. Ta ise sattus koonduslaagrisse koos ema ja viie õega, kellest noorim oli siis alles aastane, vanim 14-aastane.

Узники финского концлагеря в Петрозаводске, справа Клавдия Нюппиева
© Фото : предоставлено управлением ФСБ по республике Карелия
Soome koonduslaagri vangid Petroskois, paremal Klavdia Njuppijeva
Njuppijeva jutustas laagritingimustest järgmist: "Alguses elasime akendeta sahvris. Siis anti meile pliidiga tuba, kus polnud isegi voodit. Magasime põrandal. Meil õega, kes on minust kolm aastat vanem, oli kahepeale üks paar saapaid, nii et talvel polnud võimalik välja minna."

Njuppijeva sõnul oli laager ümbritsetud okastraadiga, mida valvasid päeval kaks valveposti ja öösel patrullisid territooriumil sõdurid. "Seal olid ka valvetornid ja kaks rida okastraati. Sildil oli kiri: "Laagrisse sisenemise ja sealt lahkumise ning rääkimise eest lastakse maha," kinnitab Njuppieva.

Документ о финских концлагерях в Петрозаводске
© Фото : предоставлено управлением ФСБ по республике Карелия
Dokument Soome koonduslaagrist Petroskois
Valvuriteks olid ainult rindelt puhkusele tulnud soomlased, neil oli lubatud distsipliini rikkuvate vangide pihta tulistada.

"Elati poolnäljas, toideti väga halvasti, anti veidi jahu - lusikatäis inimesele päevas. Keedeti putru, küpsetati väikeseid kakukesi otse pliidil, ilma pannita. Midagi ju polnud. Mõnikord anti riknenud juustu," rääkis Njuppijeva.

Vaatamata vähesele toidule sunniti inimesi tööle. Kõik laagrielanikud olid jaotatud brigaadidesse, mis käisid valve all tööl. Kindlat äratuse aega ei olnud, kuid kell seitse hommikul pidid kõik olema värava juures. Töö algas kell kaheksa, lõunapaus kestis 20-30 minutit. Vahetus lõppes kell 16. Pärast seda saadeti brigaadid valve all tagasi laagrisse.

Документ о финских концлагерях в Петрозаводске
© Фото : предоставлено управлением ФСБ по республике Карелия
Dokument Soome koonduslaagrist Petroskois
Pärast kella 18 lakkas kogu liikumine territooriumil. Vangid töötasid Oneega tehases, leivatehases, taastasid elektrijaama, teenindasid sõjaväepolitseid ja sõjaväelasi. Osa laagri inimesi lammutas Petroskois vanu puumaju küttepuudeks. Korralikud majad saadeti Soome.
"Peksti nii okastraadi taha läinud ja tabatud naisi kui ka lapsi. Peksti vitsade ja nuiadega, nii et kogu selg oli verevalumeid täis. Inimesed ei suutnud pärast seda mitu päeva püstigi tõusta. Pandi ka kartsa," räägib Njuppijeva ja lisab, et mõnikord peksti vange surnuks.

Vangide eriti julma kohtlemise poolest paistis dokumentidele põhjal otsustades komandant Miks. Pealtnägijate ütluste kohaselt peksis purjus Miks mõnikord inimesi ka ilma põhjuseta.

"Üht meest peksti kummist piitsaga teadvusekaotuseni. Ükskord jaanuaris tabati laagrist põgenemise katselt kolm meest, kes peksti surnuks, misjärel nende surnukehad viidi kastis laagrist välja," seisab dokumentides. Mainitakse, et mõnda inimest võidi peksta ka kolm korda päevas.

Lapsi maeti püsti

Veel üks juhtum dokumentidest: aprilli alguses peksti kaheksa-aastast poissi selle eest, et ta üritas linna minna, sõduritelt leiba või putru küsima. Pärast peksmist pandi ta kartsa. Samuti meenutab Njuppijeva, et inimesed käisid okastraadi tagant väljas Soome sõduritelt almust küsimas või toitu, kasvõi rohtu otsimas.

Njuppijeva sõnul üritati ka koonduslaagrist põgeneda. "Kuid kui õhtusel kontrollimisel kasarmus avastati, et keegi on puudu, siis karistati kõiki sealolijaid, perekonda, sugulasi," räägib naine.

Документ о финских концлагерях в Петрозаводске
© Фото : предоставлено управлением ФСБ по республике Карелия
Dokument Soome koonduslaagrist Petroskois
Teadlased vaidlevad siiani tsiviilohvrite arvu üle Soome koonduslaagrites. Njuppijeva sõnul viidi läbi ekshumeerimised 39 massihauas. "Kokku oli sinna maetud üle seitsme tuhande inimese," ütleb naine. Njuppijeva meenutab, et surnukehasid viidi laagritest välja kaks korda nädalas.

Haudu mõõtmetega kaks korda kolm meetrit kaevasid alates 12-aastased vangid. "Kirstud virnastati mitmes reas, kolm kuni neli pealistikku. Laste kirstud pandi hauda püsti," räägib naine.

Lugege lisaks:

224
Tagid:
ühishaud, Karjala, Teine maailmasõda, koonduslaager, Soome
Teema:
9. mai - Suure Võidu aastapäev (44)
Samal teemal
Filmi "Sobibor" Tallinna esmaesitlusel inimesed nutsid
Venemaa diplomaadid: koonduslaagris inimesi tapnud sõdurite autasustamine on lubamatu
Dachau koonduslaagri varastatud värav jõudis tagasi
Klooga koonduslaagris hukkunud jäävad elavate mällu