Soome koonduslaager Medvežjegorskis

FSB avaldas Soome koonduslaagrite dokumendid

270
(Uuendatud 15:04 24.10.2019)
Kõik on kuulnud kohutavatest "surmavabrikutest" Ida-Euroopas, kus natsid tapsid sadu tuhandeid inimesi, kuid vähesed teavad, et Teise maailmasõja ajal rajasid koonduslaagreid ka Saksamaa poolel sõdinud soomlased.

TALLINN, 24. oktoober — Sputnik. Okupeeritud Petroskois, praeguses Karjala pealinnas Petrozavodskis rajasid soomlased kuus koonduslaagrit, esimene neist ilmus juba 24. oktoobril 1941.

Karjala-Soome NSV okupeeritud territooriumil loodi aastatel 1941–1944 üle 14 laagri kohalikele elanikele, kes ei olnud soome-ugri rahvaste esindajad. Nendeks olid peamiselt slaavlased - ukrainlased, valgevenelased ja venelased.

1942. aasta aprilliks elas Soome laagrites okastraadi taga, kus valvati nii laagri perimeetrit kui ka territooriumi, umbes 25 tuhat inimest, seega umbes 30% okupeeritud alal elavatest inimestest. Ajaloolaste sõnul käis Soome laagritest läbi umbes 50 tuhat inimest, umbes kolmandik vangidest suri nälga. Enamikul juhtudel hävitati inimesi relvi kasutamata - nad surid kas lihtsalt nälga ja puuduva meditsiiniabi tõttu.

Avalikustatud dokumendid kirjeldavad vangide igapäevaelu, räägivad näljast ja alandusest, mida nad taluma pidid. Seal on konkreetsete inimeste nimed, kes laagreid juhtisid või seal valvuritena teenisid, ning tunnistajate ütlused nende metsikuste kohta. Lisaks on seal reeturite ja äraandjate nimekiri, kelle hulgas on palju Soome põliselanikke, kuid on ka venelasi.

Surid nälga ja haigustesse

Üks endistest vangidest, Klavdia rääkis RIA Novostile, et laagris määrati kehalisi karistusi, vange peksti iga väiksema üleastumise eest. Ta ise sattus koonduslaagrisse koos ema ja viie õega, kellest noorim oli siis alles aastane, vanim 14-aastane.

Узники финского концлагеря в Петрозаводске, справа Клавдия Нюппиева
© Фото : предоставлено управлением ФСБ по республике Карелия
Soome koonduslaagri vangid Petroskois, paremal Klavdia Njuppijeva
Njuppijeva jutustas laagritingimustest järgmist: "Alguses elasime akendeta sahvris. Siis anti meile pliidiga tuba, kus polnud isegi voodit. Magasime põrandal. Meil õega, kes on minust kolm aastat vanem, oli kahepeale üks paar saapaid, nii et talvel polnud võimalik välja minna."

Njuppijeva sõnul oli laager ümbritsetud okastraadiga, mida valvasid päeval kaks valveposti ja öösel patrullisid territooriumil sõdurid. "Seal olid ka valvetornid ja kaks rida okastraati. Sildil oli kiri: "Laagrisse sisenemise ja sealt lahkumise ning rääkimise eest lastakse maha," kinnitab Njuppieva.

Документ о финских концлагерях в Петрозаводске
© Фото : предоставлено управлением ФСБ по республике Карелия
Dokument Soome koonduslaagrist Petroskois
Valvuriteks olid ainult rindelt puhkusele tulnud soomlased, neil oli lubatud distsipliini rikkuvate vangide pihta tulistada.

"Elati poolnäljas, toideti väga halvasti, anti veidi jahu - lusikatäis inimesele päevas. Keedeti putru, küpsetati väikeseid kakukesi otse pliidil, ilma pannita. Midagi ju polnud. Mõnikord anti riknenud juustu," rääkis Njuppijeva.

Vaatamata vähesele toidule sunniti inimesi tööle. Kõik laagrielanikud olid jaotatud brigaadidesse, mis käisid valve all tööl. Kindlat äratuse aega ei olnud, kuid kell seitse hommikul pidid kõik olema värava juures. Töö algas kell kaheksa, lõunapaus kestis 20-30 minutit. Vahetus lõppes kell 16. Pärast seda saadeti brigaadid valve all tagasi laagrisse.

Документ о финских концлагерях в Петрозаводске
© Фото : предоставлено управлением ФСБ по республике Карелия
Dokument Soome koonduslaagrist Petroskois
Pärast kella 18 lakkas kogu liikumine territooriumil. Vangid töötasid Oneega tehases, leivatehases, taastasid elektrijaama, teenindasid sõjaväepolitseid ja sõjaväelasi. Osa laagri inimesi lammutas Petroskois vanu puumaju küttepuudeks. Korralikud majad saadeti Soome.
"Peksti nii okastraadi taha läinud ja tabatud naisi kui ka lapsi. Peksti vitsade ja nuiadega, nii et kogu selg oli verevalumeid täis. Inimesed ei suutnud pärast seda mitu päeva püstigi tõusta. Pandi ka kartsa," räägib Njuppijeva ja lisab, et mõnikord peksti vange surnuks.

Vangide eriti julma kohtlemise poolest paistis dokumentidele põhjal otsustades komandant Miks. Pealtnägijate ütluste kohaselt peksis purjus Miks mõnikord inimesi ka ilma põhjuseta.

"Üht meest peksti kummist piitsaga teadvusekaotuseni. Ükskord jaanuaris tabati laagrist põgenemise katselt kolm meest, kes peksti surnuks, misjärel nende surnukehad viidi kastis laagrist välja," seisab dokumentides. Mainitakse, et mõnda inimest võidi peksta ka kolm korda päevas.

Lapsi maeti püsti

Veel üks juhtum dokumentidest: aprilli alguses peksti kaheksa-aastast poissi selle eest, et ta üritas linna minna, sõduritelt leiba või putru küsima. Pärast peksmist pandi ta kartsa. Samuti meenutab Njuppijeva, et inimesed käisid okastraadi tagant väljas Soome sõduritelt almust küsimas või toitu, kasvõi rohtu otsimas.

Njuppijeva sõnul üritati ka koonduslaagrist põgeneda. "Kuid kui õhtusel kontrollimisel kasarmus avastati, et keegi on puudu, siis karistati kõiki sealolijaid, perekonda, sugulasi," räägib naine.

Документ о финских концлагерях в Петрозаводске
© Фото : предоставлено управлением ФСБ по республике Карелия
Dokument Soome koonduslaagrist Petroskois
Teadlased vaidlevad siiani tsiviilohvrite arvu üle Soome koonduslaagrites. Njuppijeva sõnul viidi läbi ekshumeerimised 39 massihauas. "Kokku oli sinna maetud üle seitsme tuhande inimese," ütleb naine. Njuppijeva meenutab, et surnukehasid viidi laagritest välja kaks korda nädalas.

Haudu mõõtmetega kaks korda kolm meetrit kaevasid alates 12-aastased vangid. "Kirstud virnastati mitmes reas, kolm kuni neli pealistikku. Laste kirstud pandi hauda püsti," räägib naine.

Lugege lisaks:

270
Tagid:
ühishaud, Karjala, Teine maailmasõda, koonduslaager, Soome
Teema:
9. mai - Suure Võidu aastapäev (47)
Samal teemal
Filmi "Sobibor" Tallinna esmaesitlusel inimesed nutsid
Venemaa diplomaadid: koonduslaagris inimesi tapnud sõdurite autasustamine on lubamatu
Dachau koonduslaagri varastatud värav jõudis tagasi
Klooga koonduslaagris hukkunud jäävad elavate mällu
Панорама Хельсинки

Helsingin Sanomat: tuhanded soomlannad steriliseeriti vastu nende tahtmist

(Uuendatud 11:22 29.12.2019)
Sundsteriliseerimine oli Soomes seaduslik 1935. aastast 1970. aastateni nagu ka naabermaades Rootsis ja Norras. Steriliseerimisotsuseid tegi riigi tervishoiuvalitsus.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. Kaija Miettinen oli üks nendest tuhandetest soomlannadest, kes steriliseeriti 1935. aastast 1970. aastateni niinimetatud rassihügieeni (eugeenika ehk tõutervishoid) pooldajate kujutelmade tõttu.

Helsingi ülikooli dotsent, ühiskonna- ja poliitikateaduste doktor Johan Bäckman
© Фото : из личного архива Йохана Бекмана

Sellest kirjutab ajalehte Helsingin Sanomat tsiteerides portaal Inosmi.

Teatatakse, et nooruses armus Miettinen endast kaks aastat vanemasse noormehesse.

Noormees elas internaadi teises osas, mis oli eraldatud poistele. Nad käisid vahetundide ajal salaja aias kohtamas ja jäid kord valveõpetajale vahele.

Invaliidide seksuaalsus oli 1960. aastate alguses tabuteema, rääkimata nende rasedusest. Rasestumisvastased tabletid ei olnud veel levinud.

"Noormees kutsuti direktori juurde vestlusele, mind steriliseeriti," jutustab Kaija Miettinen.

Miettinen steriliseeriti läänihaiglas 1964. aastal. Ta oli siis 16-aastane. Tema arvamust ei küsinud keegi. Tundub uskumatu, kuid taoline protseduur neiu kallal oli täiesti kooskõlas Soome tollaste seadustega.

Seadus lubas arengupeetusega ja teatud psüühikahäiretega inimesi steriliseerida, isegi nende tahte vastaselt, kui nende "puue" võis olla pärilik või kui nad poleks selle tõttu suutnud oma lapsi hooldada.

Sundsteriliseerimine seadustati Soomes 1935. aastal — nagu ka Rootsis ja Norras.

Põhjamaad võtsid eeskuju Ameerika Ühendriikidelt. Steriliseerimisotsuseid tegi Soome tervishoiuvalitsus.

Sundsteriliseerimisele allutati sellised inimesed, kelle hääleõigus ühiskonnas oli minimaalne. Enamik neist olid invaliidid või psüühikahäiretega. Enamasti steriliseeriti naisi.

Steriliseeritute täpne arv on teadmata. Soome ajaloolaste selleteemaliste uurimuste andmetel anti ajavahemikus 1935–1970 umbes 4400 steriliseerimiskorraldust niinimetatud rassihügieeni kaalutlustel.

Peale selle esitas ligi 3300 inimest ise steriliseerimisavalduse. Ligikaudu kolmele tuhandele naisele tehti abort edaspidise steriliseerimise tingimusel.

Väljaanne tuletab meelde, et Rootsis ja Taanis ähvardati emasid, kes ei olnud abielus ja said vaeste abiraha, toetuse maksmise lõpetamise või lapse äravõtmisega, kui nad ei lase end steriliseerida.

Ka Soomes on näiteid selle kohta, et mõnesid naisi sunniti vägisi steriliseerimisele minema.

Lugege lisaks:

Tagid:
sündimus, lapsed, naised, Soome
Samal teemal
Miks on soomlased venevastaste sanktsioonide tõttu teistest vähem kannatanud
Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир

Jõulud all-linnas: linnapea Mihhail Kõlvart kuulutas rahusõnumit

(Uuendatud 19:36 24.12.2019)
Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu, lugedes linnarahvale Raekoja avatud aknast traditsioonilist jõulurahusõnumi.

TALLINN, 24. detsember — Sputnik.  "Üle kolmesaja kuuekümne aasta tagasi kõlasid siin väljakul järgnevad käsusõnad, mis jäävad korduma meie lastele ja lastelastele Eesti Vabariigis täna ja igavesti. Kuulutan Jõulurahu kuninganna Kristiina väljenditega, vahendas linnapea poolt Raekojast lausutud sõnu linnavalitsuse kommunikatsiooniosakond.

"Homme, kui see on Jumalale meelepärane, jõuab kätte meie Issanda ja Lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine Jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda pühitsema sobiliku hardusega ning ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel."

"Kes aga selle rahu vastu eksib ja Jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast seeläbi raskendavate asjaolude osalusel süüdi ja langeb karistuse alla, nagu Seadus ja korraldused seda igaühe kohta ette näinud on. Ja lõpetuseks – olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid Jõulupühi ja Jõulurahu, mis kestku terves riigis 13. jaanuari Kanutipäevani." 

  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 3
© Sputnik / Вадим Анцупов
Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu

Jõulurahu traditsioon ulatub tagasi 17. sajandisse ning kuulub Eesti, Soome ja Rootsi õigusriikluse perioodi. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsemise ajal aastail 1632-1654.

Jõulurahu väljakuulutajaks on linnapea või raesekretär, paigaks linn, kus asub peapiiskopi katedraal ning kohaks tsiviilhoone rõdu. Väljakuulutamise aeg on traditsiooniliselt jõululaupäeva keskpäev.

Lugege lisaks:

Tagid:
Raekoda, jõulurahu, linnapea, Mihhail Kõlvart, jõulud, Tallinn
Samal teemal
Viimsit kaunistab eriline plastkanistritest jõulupuu — video
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega