Helme lossi varemed Valgamaal

Mis saladusi kätkevad Helme lossivaremed Lõuna-Eestis?

222
(Uuendatud 16:01 13.10.2019)
Valgamaal Helme alevikus kõrguvad künka otsas samanimelise ordulinnuse varemed, mis kätkevad mälestusi keskaegsest Eestist.

TALLINN, 13. oktoober — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Täiesti ebaloogiliselt näib linnuse nimi kokku langevat Eesti valitsuse liikmete perekonnanimega: siseminister Mart Helme ja tema poja, rahandusminister Martin Helme omaga.

Kui need Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poliitikud on kuulsad oma häälekate ja vahel liigagi väljakutsuvate avalduste poolest, siis kiviloss (õigemini see, mis sellest on järele jäänud) on erinevalt oma "nimekaimudest" vaikne ja rahulik.

Helme linnuse ajalugu algas tõenäoliselt XIV sajandil. Tollal ehitas Saksa ordu selle üsna järsu künka otsa suure ajaloolise tähtsusega tee äärde, mis ühendas Sakalat Ugandiga ehk hilisemat Viljandimaad Tartumaaga.Portaal "Eesti mõisad" kirjutab, et tõenäoliselt võis samas kohas asuda muinaseestlaste kants, aga see oletus ei ole leidnud kinnitust. Portaal "Puhka Eestis" ("Visit Estonia") tsiteerib aga muistendit, mis räägib, et ordulossi tugevdamiseks müüriti selle seina sisse elusalt noor neitsi.

Linnus järgis künka piirjooni

Helme ordulinnuse mõõtmed olid ligikaudu 60 × 120 meetrit ja selle kummaline siluett meenutas kuidagi ümbritsevat künklikku maastikku. Müüri lõunaosa kaitses üsna sügav vallikraav, mida ületas kivisammastele toetuv sild. Linnusesse pääses ainult seda silda mööda.

Руины замка Хельме находятся на холме у дороги
© Sputnik / Денис Пастухов
Helme lossivaremed asuvad maantee ääres künka otsas
Helme linnuse maa-alal — välisseinte ääres ja pikliku siseõue ümber — asus ka kahe- ja kolmekorruselisi hooneid.

Lossi hävitasid rootslased: "Me ei jäta sind kellelegi!"

Ordulinnus säilis peaaegu puutumatult XVI sajandi keskpaiku puhkenud Liivi sõja ajal, kuid ühte Vene–Rootsi sõda tal üle elada ei õnnestunud. 1658. aastal ei jätkunud rootslastel, kellele linnus tollal kuulus, jõudu seda kaitsta, kuid nad ei tahtnud seda ka venelastele jätta. Nii otsustasidki rootslased lossi õhku lasta: sellest jäid järele ainult müürid, mis on üsna hästi säilinud meie päevini. Tänaseks on Helme lossivaremetest saanud maaliline jalutuspaik ja kultuurimälestis.

Развалины замка Хельме украшают осенний пейзаж
© Sputnik / Денис Пастухов
Helme lossivaremed kaunistavad sügismaastikku
Lossivaremete lähedal Helmes asub muidki vaatamisväärsusi, näiteks koopad "Helme põrgu", ohvriallikas ja hiljuti restaureeritud mälestusmärk Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude sõjaväelastele.

Lugege lisaks:

222
Tagid:
Liivi sõda, Helme, Valgamaa, Eesti
Samal teemal
Krimmi lossid ja paleed
Kadriorg tähistab oma 300. sünnipäeva
Kaliningrad võib taastada välismaal hävitatud nõukogude sõdurite mälestusmärgid
Eesti mõisad on Euroopa kultuuripärandi märgise nominentide hulgas
Панорама Хельсинки

Helsingin Sanomat: tuhanded soomlannad steriliseeriti vastu nende tahtmist

(Uuendatud 11:22 29.12.2019)
Sundsteriliseerimine oli Soomes seaduslik 1935. aastast 1970. aastateni nagu ka naabermaades Rootsis ja Norras. Steriliseerimisotsuseid tegi riigi tervishoiuvalitsus.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. Kaija Miettinen oli üks nendest tuhandetest soomlannadest, kes steriliseeriti 1935. aastast 1970. aastateni niinimetatud rassihügieeni (eugeenika ehk tõutervishoid) pooldajate kujutelmade tõttu.

Helsingi ülikooli dotsent, ühiskonna- ja poliitikateaduste doktor Johan Bäckman
© Фото : из личного архива Йохана Бекмана

Sellest kirjutab ajalehte Helsingin Sanomat tsiteerides portaal Inosmi.

Teatatakse, et nooruses armus Miettinen endast kaks aastat vanemasse noormehesse.

Noormees elas internaadi teises osas, mis oli eraldatud poistele. Nad käisid vahetundide ajal salaja aias kohtamas ja jäid kord valveõpetajale vahele.

Invaliidide seksuaalsus oli 1960. aastate alguses tabuteema, rääkimata nende rasedusest. Rasestumisvastased tabletid ei olnud veel levinud.

"Noormees kutsuti direktori juurde vestlusele, mind steriliseeriti," jutustab Kaija Miettinen.

Miettinen steriliseeriti läänihaiglas 1964. aastal. Ta oli siis 16-aastane. Tema arvamust ei küsinud keegi. Tundub uskumatu, kuid taoline protseduur neiu kallal oli täiesti kooskõlas Soome tollaste seadustega.

Seadus lubas arengupeetusega ja teatud psüühikahäiretega inimesi steriliseerida, isegi nende tahte vastaselt, kui nende "puue" võis olla pärilik või kui nad poleks selle tõttu suutnud oma lapsi hooldada.

Sundsteriliseerimine seadustati Soomes 1935. aastal — nagu ka Rootsis ja Norras.

Põhjamaad võtsid eeskuju Ameerika Ühendriikidelt. Steriliseerimisotsuseid tegi Soome tervishoiuvalitsus.

Sundsteriliseerimisele allutati sellised inimesed, kelle hääleõigus ühiskonnas oli minimaalne. Enamik neist olid invaliidid või psüühikahäiretega. Enamasti steriliseeriti naisi.

Steriliseeritute täpne arv on teadmata. Soome ajaloolaste selleteemaliste uurimuste andmetel anti ajavahemikus 1935–1970 umbes 4400 steriliseerimiskorraldust niinimetatud rassihügieeni kaalutlustel.

Peale selle esitas ligi 3300 inimest ise steriliseerimisavalduse. Ligikaudu kolmele tuhandele naisele tehti abort edaspidise steriliseerimise tingimusel.

Väljaanne tuletab meelde, et Rootsis ja Taanis ähvardati emasid, kes ei olnud abielus ja said vaeste abiraha, toetuse maksmise lõpetamise või lapse äravõtmisega, kui nad ei lase end steriliseerida.

Ka Soomes on näiteid selle kohta, et mõnesid naisi sunniti vägisi steriliseerimisele minema.

Lugege lisaks:

Tagid:
sündimus, lapsed, naised, Soome
Samal teemal
Miks on soomlased venevastaste sanktsioonide tõttu teistest vähem kannatanud
Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир

Jõulud all-linnas: linnapea Mihhail Kõlvart kuulutas rahusõnumit

(Uuendatud 19:36 24.12.2019)
Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu, lugedes linnarahvale Raekoja avatud aknast traditsioonilist jõulurahusõnumi.

TALLINN, 24. detsember — Sputnik.  "Üle kolmesaja kuuekümne aasta tagasi kõlasid siin väljakul järgnevad käsusõnad, mis jäävad korduma meie lastele ja lastelastele Eesti Vabariigis täna ja igavesti. Kuulutan Jõulurahu kuninganna Kristiina väljenditega, vahendas linnapea poolt Raekojast lausutud sõnu linnavalitsuse kommunikatsiooniosakond.

"Homme, kui see on Jumalale meelepärane, jõuab kätte meie Issanda ja Lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine Jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda pühitsema sobiliku hardusega ning ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel."

"Kes aga selle rahu vastu eksib ja Jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast seeläbi raskendavate asjaolude osalusel süüdi ja langeb karistuse alla, nagu Seadus ja korraldused seda igaühe kohta ette näinud on. Ja lõpetuseks – olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid Jõulupühi ja Jõulurahu, mis kestku terves riigis 13. jaanuari Kanutipäevani." 

  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 3
© Sputnik / Вадим Анцупов
Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu

Jõulurahu traditsioon ulatub tagasi 17. sajandisse ning kuulub Eesti, Soome ja Rootsi õigusriikluse perioodi. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsemise ajal aastail 1632-1654.

Jõulurahu väljakuulutajaks on linnapea või raesekretär, paigaks linn, kus asub peapiiskopi katedraal ning kohaks tsiviilhoone rõdu. Väljakuulutamise aeg on traditsiooniliselt jõululaupäeva keskpäev.

Lugege lisaks:

Tagid:
Raekoda, jõulurahu, linnapea, Mihhail Kõlvart, jõulud, Tallinn
Samal teemal
Viimsit kaunistab eriline plastkanistritest jõulupuu — video
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega