Helme lossi varemed Valgamaal

Mis saladusi kätkevad Helme lossivaremed Lõuna-Eestis?

123
(Uuendatud 16:01 13.10.2019)
Valgamaal Helme alevikus kõrguvad künka otsas samanimelise ordulinnuse varemed, mis kätkevad mälestusi keskaegsest Eestist.

TALLINN, 13. oktoober — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Täiesti ebaloogiliselt näib linnuse nimi kokku langevat Eesti valitsuse liikmete perekonnanimega: siseminister Mart Helme ja tema poja, rahandusminister Martin Helme omaga.

Kui need Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poliitikud on kuulsad oma häälekate ja vahel liigagi väljakutsuvate avalduste poolest, siis kiviloss (õigemini see, mis sellest on järele jäänud) on erinevalt oma "nimekaimudest" vaikne ja rahulik.

Helme linnuse ajalugu algas tõenäoliselt XIV sajandil. Tollal ehitas Saksa ordu selle üsna järsu künka otsa suure ajaloolise tähtsusega tee äärde, mis ühendas Sakalat Ugandiga ehk hilisemat Viljandimaad Tartumaaga.Portaal "Eesti mõisad" kirjutab, et tõenäoliselt võis samas kohas asuda muinaseestlaste kants, aga see oletus ei ole leidnud kinnitust. Portaal "Puhka Eestis" ("Visit Estonia") tsiteerib aga muistendit, mis räägib, et ordulossi tugevdamiseks müüriti selle seina sisse elusalt noor neitsi.

Linnus järgis künka piirjooni

Helme ordulinnuse mõõtmed olid ligikaudu 60 × 120 meetrit ja selle kummaline siluett meenutas kuidagi ümbritsevat künklikku maastikku. Müüri lõunaosa kaitses üsna sügav vallikraav, mida ületas kivisammastele toetuv sild. Linnusesse pääses ainult seda silda mööda.

Руины замка Хельме находятся на холме у дороги
© Sputnik / Денис Пастухов
Helme lossivaremed asuvad maantee ääres künka otsas
Helme linnuse maa-alal — välisseinte ääres ja pikliku siseõue ümber — asus ka kahe- ja kolmekorruselisi hooneid.

Lossi hävitasid rootslased: "Me ei jäta sind kellelegi!"

Ordulinnus säilis peaaegu puutumatult XVI sajandi keskpaiku puhkenud Liivi sõja ajal, kuid ühte Vene–Rootsi sõda tal üle elada ei õnnestunud. 1658. aastal ei jätkunud rootslastel, kellele linnus tollal kuulus, jõudu seda kaitsta, kuid nad ei tahtnud seda ka venelastele jätta. Nii otsustasidki rootslased lossi õhku lasta: sellest jäid järele ainult müürid, mis on üsna hästi säilinud meie päevini. Tänaseks on Helme lossivaremetest saanud maaliline jalutuspaik ja kultuurimälestis.

Развалины замка Хельме украшают осенний пейзаж
© Sputnik / Денис Пастухов
Helme lossivaremed kaunistavad sügismaastikku
Lossivaremete lähedal Helmes asub muidki vaatamisväärsusi, näiteks koopad "Helme põrgu", ohvriallikas ja hiljuti restaureeritud mälestusmärk Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude sõjaväelastele.

Lugege lisaks:

123
Tagid:
Liivi sõda, Helme, Valgamaa, Eesti
Samal teemal
Krimmi lossid ja paleed
Kadriorg tähistab oma 300. sünnipäeva
Kaliningrad võib taastada välismaal hävitatud nõukogude sõdurite mälestusmärgid
Eesti mõisad on Euroopa kultuuripärandi märgise nominentide hulgas