Vabastatud asulate ja talude elanikud võtavad Punaarmee väeosad, sõdurid ja ohvitserid lahkesti vastu

Kuidas eestlased Tallinna natsidest vabastasid

241
(Uuendatud 23:44 21.09.2019)
Ajaloofaktid viitavad sellele, et Eesti ja selle pealinna Tallinna vabastasid saksa okupantidest eestlased ise, kes osalesid suurejoonelises Balti strateegilises operatsioonis.

TALLINN, 22. september — Sputnik, Sergei Varšavtšik. 22. septembril 1944 kell 11.30 sisenesid 8. Eesti Laskurkorpuse võitlejad ja komandörid vaenlase vastupanu murdes esimese Punaarmee üksusena Tallinna. Leitnant Johannes Lumiste ja jefreitor Elmar Nagelman heiskasid punalipu Toompea lossi iidse Pika Hermanni torni.

Keskpäevaks vabastati kesklinn ja õhtuks oli kogu Eesti pealinn lõpuks vaenlasest puhas. Tallinna pealetungioperatsioon, mille Leningradi rinne kindral Leonid Govorovi juhtimisel Balti laevastiku toel läbi viis, oli osa suurejoonelisest Balti strateegilisest operatsioonist.

Леонид Говоров
© Sputnik /
Kindral Leonid Govorov

Kõigepealt Tartu

Pärast Narva vabastamist 1944. aasta juuli lõpus ületasid Leningradi rinde väed Saksa Tannenbergi kaitseliini, mida kaitses Saksa armeegrupi Nord koosseisu kuuluv operatiivgrupp Narva. Peipsi järve ja Soome lahe vahele rajatud Tannenbergi kaitseliin pidi Nõukogude vägede tee Eestisse blokeerima.

Saksa armeegrupi Nord ülem Ferdinand Schörner andis käsu maha lasta iga kaitseliinilt lahkuv sõdur ja ohvitser. Selle kindral ja hilisem feldmarssal oli Wehrmachtis "kuulus" oma alluvate kohtuväliste hukkamiste poolest, kelle sõnad ei läinud kunagi tegudest lahku.

Edasi forsseeriti Emajõgi ja hõivati sillapea selle põhjakaldal. Seejärel tegi Nõukogude väejuhatus pausi, täiendas varusid, tugevdas tankide ja suurtükkidega üksusi, mis pidid vaenlase kaitsest läbi tungima ja reorganiseeris vägesid. Siis oli kord Leningradi rinde käes.

Mõistes, et pealetung Narva rindelõigult tooks kaasa tarbetuid kaotusi ja ajakadu, otsustas Govorov rünnata Lõuna-Eestist kindral Ivan Fedjuninski 2. Löögiarmee vägedega operatiivgrupi Narva taha, pärast selle purustamist pöörata Tallinna peale ja jõuda välja Läänemerele.

© Sputnik / Ян Тихонов
Vabastatud asulate ja talude elanikud võtavad Punaarmee väeosad, sõdurid ja ohvitserid lahkesti vastu

Saksa sõjaväeluure avastas 2. Löögiarmee ümberpaiknemise Narva suunalt Tartu suunale õigel ajal. Armeegrupi Narva peakorter pidas seda pettemanöövriks ja arvas, et tegelikult ründab Punaarmee sama Läti piiril asuva 3. Balti rinde jõududega Valga linna. Seetõttu paigutati just sinna, ohustatud suunale, osa operatiivgrupi Narva vägedest, nõrgestades sellega Tartu lahingupiirkonda, mida peeti Leningradi rindele läbimatuks.

17. septembri hommikul alustas 2. Löögiarmee pealetungi, mis osutus sakslastele tõrjumatuks. Enne pealetungi tehti Saksa vägede positsioonidele võimas, 40-minutiline suurtükituleettevalmistus, kuna Nõukogude väejuhatus oli suurendanud suurtükkide tihedust 230 relvani rindekilomeetri kohta.

Tulemüüri täiendas ründelennuväediviisi löök. Kõik see võimaldas vaenlase suurtükiväe täielikult maha suruda. Esimeses ešelonis edasi liikuv 8. Eesti Laskurkorpus ja 30. Kaardiväe Laskurkorpus ületasid oma suurtükiväetule katte all Emajõe Tartust ida-, mitte põhjapool, nagu natsid eeldasid, ja murdsid mitmes kohas vaenlase kaitsest läbi, liikudes juba esimesel pealetungipäeval 18 kilomeetrit kaitse sügavusse.

Schörner mõistis kohe ohtu Narva operatiivgrupile ja nõudis Wehrmachti ülemjuhatuselt kiiresti luba vägede ümberpaigutamiseks läänepoole. Tavaliselt oli Hitler kategooriliselt igasuguse taganemise vastu, nõudes võitlust iga maatüki eest, kuid seekord andis ta loa taanduda.

Selle tagajärjel murti Tannebergi liin läbi ja Saksa vägede evakueerimine algas mitte ainult kokkupuutejoonelt Punaarmeega, vaid ka Tallinnast, mis asus esialgu tagalas.

19. septembril viis Govorov lahingusse kindral Filip Starikovi 8. armee, mis liikus edasi läänesuunas Tallinna poole ja samal ajal edelasse vastu 2. Löögiarmee vägedele. 20. septembri õhtuks kohtusid Starikovi mehed Fedjuninski omadega, misjärel hakkasid hävitama põgenevat vaenlast.

Mitte lubada Tallinna õhku lasta

Pealetungi tipus oli endiselt kindral Lembit Pärna 8. Eesti Laskurkorpus, mis allutati 8. armeele. Valdav enamus korpuse võitlejatest ja komandöridest oli eestlased, kes poolteise aasta jooksul olid lahingutega tulnud Velikije Lukist kodumaa territooriumini.

Лембит Абрамович Пярн.
© Фото : из личного архива семьи
Kindral Lembit Pärn

Pärn mõistis, et segadusse sattunud vaenlane tuleb rünnata, andmata talle võimalust toibuda, ja ees oli ihaldatud eesmärk - Tallinn. Kindral arutles nii: kui läbimurdega läände viivitada, organiseerivad sakslased Eesti pealinna kindla kaitse, mis tuleb läbi murda raskete lahingutega. Kui eraldada ebapiisavalt jõude idast taanduvate natside hävitamiseks, jääb pealetung Tallinnale tugevasti venima.

Korpus kohtus korduvalt operatiivgrupist Narva eraldunud üksustega, hävitades halastamatult neid, kes alla anda ei tahtnud. Nende seas oli Eesti natsidest koosnev 20. SS-jalaväediviis, mis kandis 20. septembril 1944 toimunud lahingus 8. Eesti Laskurkorpuse allüksustega raskeid kaotusi.

Filmirežissöör Oleg Bessedin
© Sputnik / Глеб Нечволодов

21. septembril algas operatsiooni teine etapp – pealetung Tallinnale ning taganevate Wehrmachti ja SS üksuste hävitamine. Kindla rindejoone puudumise tingimustes moodustas kindral Starikov mitu liikuvat üksust, mis täitsid eelväe rolli. Nende hulka kuulusid suurtükiväedivisjonide, sapööriroodude ja mõnel juhul ka Katjuša patareidega tugevdatud tankipolgud. Nende ülesanne oli jõuda võimalikult kiiresti Tallinna, et mitte lasta natsidel linna õhku lasta.

Üks selline eelüksus moodustati 21. septembril 8. Eesti Laskurkorpuses. See koosnes üksikust tankipolgust "Vaba Eesti", iseliikuvate suurtükkide polgust, kahest laskurpataljonist, kuulipildujaroodust, automaaturite roodust, polgu luurerühmast ja 45 mm tankitõrjesuurtükirühmast. Järgmisel päeval veoautodel Tallinna sisenema pidanud eriüksuse ülemaks määras Pärn polkovnik Vassili Võrgu.

Üksus alustas kiiret liikumist läände. Seejuures anti sõduritele vaenlase eksitamiseks käsk panna pilotkad pähe tagurpidi, punatähega taha, ja pöörduda komandöride poole mitte sõnaga "seltsimees", vaid "härra". Trikk töötas - mõnes kohas pidasid Saksa liikluse reguleerijad konvoisid enda vägedeks.

Салют в честь выхода советских войск на Балтику. Октябрь 1944 года.
© Sputnik / Евгений Копыт
Pidulik saluut, oktoober 1944

Mõningaid relvakokkupõrkeid siiski oli. Koigi küla juures avasid sakslased üksuse pihta suurtükitule, kuid aeti kiiresti laiali ja nad varjusid metsa. Vaskjala küla juures purustasid Võrgu alluvad koos liitunud 152. tankibrigaadi rooduga Saksa pataljoni ja hõivanud Pirita jõe silla ja tungisid Tallinna, edestades veidi 117. laskurkorpuse eelsalka.

22. septembril 1944 tervitas Moskva Tallinna vabastajaid piduliku saluudiga - 24 kogupauguga 324 suurtükist. Lahingud Eesti pinnal jätkusid kuni 26. septembrini, mil vabastati kogu vabariigi territoorium, välja arvatud Moonsundi saared.

Punaarmeed ootas ees Läti vabastamine.

Lugege lisaks:

241
Tagid:
aastapäev, ajalugu, vabastamine, Saksamaa, Eesti, Tallinn, Suur Isamaasõda
Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (55)
Samal teemal
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev
Панорама Хельсинки

Helsingin Sanomat: tuhanded soomlannad steriliseeriti vastu nende tahtmist

(Uuendatud 11:22 29.12.2019)
Sundsteriliseerimine oli Soomes seaduslik 1935. aastast 1970. aastateni nagu ka naabermaades Rootsis ja Norras. Steriliseerimisotsuseid tegi riigi tervishoiuvalitsus.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. Kaija Miettinen oli üks nendest tuhandetest soomlannadest, kes steriliseeriti 1935. aastast 1970. aastateni niinimetatud rassihügieeni (eugeenika ehk tõutervishoid) pooldajate kujutelmade tõttu.

Helsingi ülikooli dotsent, ühiskonna- ja poliitikateaduste doktor Johan Bäckman
© Фото : из личного архива Йохана Бекмана

Sellest kirjutab ajalehte Helsingin Sanomat tsiteerides portaal Inosmi.

Teatatakse, et nooruses armus Miettinen endast kaks aastat vanemasse noormehesse.

Noormees elas internaadi teises osas, mis oli eraldatud poistele. Nad käisid vahetundide ajal salaja aias kohtamas ja jäid kord valveõpetajale vahele.

Invaliidide seksuaalsus oli 1960. aastate alguses tabuteema, rääkimata nende rasedusest. Rasestumisvastased tabletid ei olnud veel levinud.

"Noormees kutsuti direktori juurde vestlusele, mind steriliseeriti," jutustab Kaija Miettinen.

Miettinen steriliseeriti läänihaiglas 1964. aastal. Ta oli siis 16-aastane. Tema arvamust ei küsinud keegi. Tundub uskumatu, kuid taoline protseduur neiu kallal oli täiesti kooskõlas Soome tollaste seadustega.

Seadus lubas arengupeetusega ja teatud psüühikahäiretega inimesi steriliseerida, isegi nende tahte vastaselt, kui nende "puue" võis olla pärilik või kui nad poleks selle tõttu suutnud oma lapsi hooldada.

Sundsteriliseerimine seadustati Soomes 1935. aastal — nagu ka Rootsis ja Norras.

Põhjamaad võtsid eeskuju Ameerika Ühendriikidelt. Steriliseerimisotsuseid tegi Soome tervishoiuvalitsus.

Sundsteriliseerimisele allutati sellised inimesed, kelle hääleõigus ühiskonnas oli minimaalne. Enamik neist olid invaliidid või psüühikahäiretega. Enamasti steriliseeriti naisi.

Steriliseeritute täpne arv on teadmata. Soome ajaloolaste selleteemaliste uurimuste andmetel anti ajavahemikus 1935–1970 umbes 4400 steriliseerimiskorraldust niinimetatud rassihügieeni kaalutlustel.

Peale selle esitas ligi 3300 inimest ise steriliseerimisavalduse. Ligikaudu kolmele tuhandele naisele tehti abort edaspidise steriliseerimise tingimusel.

Väljaanne tuletab meelde, et Rootsis ja Taanis ähvardati emasid, kes ei olnud abielus ja said vaeste abiraha, toetuse maksmise lõpetamise või lapse äravõtmisega, kui nad ei lase end steriliseerida.

Ka Soomes on näiteid selle kohta, et mõnesid naisi sunniti vägisi steriliseerimisele minema.

Lugege lisaks:

Tagid:
sündimus, lapsed, naised, Soome
Samal teemal
Miks on soomlased venevastaste sanktsioonide tõttu teistest vähem kannatanud
Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир

Jõulud all-linnas: linnapea Mihhail Kõlvart kuulutas rahusõnumit

(Uuendatud 19:36 24.12.2019)
Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu, lugedes linnarahvale Raekoja avatud aknast traditsioonilist jõulurahusõnumi.

TALLINN, 24. detsember — Sputnik.  "Üle kolmesaja kuuekümne aasta tagasi kõlasid siin väljakul järgnevad käsusõnad, mis jäävad korduma meie lastele ja lastelastele Eesti Vabariigis täna ja igavesti. Kuulutan Jõulurahu kuninganna Kristiina väljenditega, vahendas linnapea poolt Raekojast lausutud sõnu linnavalitsuse kommunikatsiooniosakond.

"Homme, kui see on Jumalale meelepärane, jõuab kätte meie Issanda ja Lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine Jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda pühitsema sobiliku hardusega ning ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel."

"Kes aga selle rahu vastu eksib ja Jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast seeläbi raskendavate asjaolude osalusel süüdi ja langeb karistuse alla, nagu Seadus ja korraldused seda igaühe kohta ette näinud on. Ja lõpetuseks – olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid Jõulupühi ja Jõulurahu, mis kestku terves riigis 13. jaanuari Kanutipäevani." 

  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Мэр Таллинна Михаил Кылварт объявил Рождественский мир
    Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 3
© Sputnik / Вадим Анцупов
Jõululaupäeval kuulutas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart välja jõulurahu

Jõulurahu traditsioon ulatub tagasi 17. sajandisse ning kuulub Eesti, Soome ja Rootsi õigusriikluse perioodi. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsemise ajal aastail 1632-1654.

Jõulurahu väljakuulutajaks on linnapea või raesekretär, paigaks linn, kus asub peapiiskopi katedraal ning kohaks tsiviilhoone rõdu. Väljakuulutamise aeg on traditsiooniliselt jõululaupäeva keskpäev.

Lugege lisaks:

Tagid:
Raekoda, jõulurahu, linnapea, Mihhail Kõlvart, jõulud, Tallinn
Samal teemal
Viimsit kaunistab eriline plastkanistritest jõulupuu — video
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega